Käesolev aasta on investorite närvid korralikult pingule tõmmanud — sõda, tarneahela probleemid, kõrge inflatsioon, kallinev raha hind, poliitilised pinged. Kui aktsiaturgudelt oodataksegi sellises olukorras kõikumist ja volatiilsust, siis viimase poole aasta jooksul võlakirjaturgudel toimuv vajab ilmselt pisut enam lahti seletamist, rääkis Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas.

Kui aktsiaturgude volatiilsus on investorite jaoks kergemini hoomatav, siis viimase poole aasta jooksul võlakirjaturgudel toimuv vajab ilmselt pisut enam lahti seletamist. Õpikutarkuse järgi peaksid madalama riskiga võlakirjad keerulistel aegadel pakkuma turvasadamat, kuid sel aastal on sealsed miinused isegi mõne aktsiaturu tootlusest koledamad. Kuidas siis nii?

Oma olemuselt on võlakiri väärtpaberi kujule viidud laen, kus laenuvõtja kohustub laenuandjale tähtaja möödudes võla tagastama. Lisaks tuleb võõrvahendite kasutamise eest lepingus kokkulepitud summa ulatuses ning ajal intressi maksta. Finantsturgudel on laenuvõtjateks riigid ja ettevõtted ning laenuandjateks stabiilset rahavoogu soovivad investorid. Võlakirjade kvaliteedile annavad hinnanguid reitinguagentuurid ning kõrgem reiting võimaldab laenata odavama hinnaga.