Igaühel on seaduse järgi võimalik müüa kord kahe aasta jooksul üks korter maksuvabalt ja saada seeläbi oluline sääst. Seda tingimusel, et tegemist on kinnisvara müüja elukohaga. Uurisime maksuametilt, millal on tegemist elukohaga ning milliste põhjenduste puhul nad maksud hiljem tagantjärele ikkagi sisse nõuavad.

Tuleb arvestada, et kui inimene müüb kinnisvara elukohana, jätab maksud tasumata ning hiljem selgub, et tal siiski ei olnud õigust seda maksuvabalt, st elukohana müüa, peab ta säästetud osa maksuametile tagastama. Seda koos intressiga 21,9 protsenti aastas ning maksuamet võib sõltuvalt sellest, kas tegemist oli pahatahtliku viilimisega või mitte, makse tagasi nõuda tehingule järgneva 3–5 aasta jooksul.

“Riigikohtu suuniste kohaselt on maksuvabastuse rakendamisel määrav isiku tegelik elukoht, seega seaduse mõistes ei räägi me kodust, vaid elukohast. Kui inimene võõrandab eluruumi, mida ta kasutas kuni võõrandamiseni oma elukohana, siis võõrandamisest saadud kasu on maksuvaba ja tulumaksuga ei maksustata,” viitas maksu- ja tolliameti meediasuhete spetsialist Kertu Laadoga sellele, et probleemide vältimises saab kinnisvara müüja kindel olla ainult juhul, kui ta enne müüki päriselt objektil elas.