Finantsvabadus tähendab lihtsustatult sedavõrd suurt passiivset sissetulek, mis katab ära inimese vajalikud kulud ja vabastab ta raha nimel tööl käimisest. Luminori privaatpanganduse varahalduri Kalle Kose sõnul tundub see eesmärk sageli väga ahvatlev, kuid sel on omad varjuküljed. Kaaluda tasub ka väärikat alternatiivi — finantsmugavust.

“Finantsvabaduse idealiseerimine sai Eestis peamise tõuke tõenäoliselt hiljutisel nullintresside ajastul ehk ajal, mil kinnisvaraturgu saatis megakasv ja laenu oli lihtsam võtta. Paljud ärksad inimesed tajusid ära, et kinnisvaraga oli tänu võimendusefektile võimalik kiiresti jõukust kasvatada. Investeerimisportfellide väärtus kasvas tempokalt ja üürikorterite rendile andmine oli kindel viis tulude kasvatamiseks, mille üüritulust sai kiirelt järgmise korteri osta,” ütles Kose.

Finantsvabaduse toksilisus

Kui aktsiaturgude pakutav tootlus on keskmiselt 8 protsenti aastas, siis kinnisvarahinnad on viimase 20 aastaga kasvanud üle 300 protsendi. Kalle Kose hinnangul sedavõrd suurt kinnisvaraturu kasvu suure tõenäosusega enam ei toimu, mis teeb finantsvabaduse saavutamise sellisel kiirel moel oluliselt keerulisemaks.