Kuigi üleilmsed aktsiaturud on uut aastat alustanud positiivselt, on õhus tunda teatud närvilisust. Ühendriikide ja Euroopa inflatsioon on jonnakalt kiire ja võlakirjatootluste trend on olnud tõusev. Turu meeleolu hakkas pärast Föderaalreservi viimast, detsembri keskel peetud koosolekut muutuma. Donald Trump astus sel nädalal ametisse ja allkirjastas esimesed korraldused, kuid tema edasiste sammude osas püsib ebakindlus. Kuna ka globaalse majanduse taastumine on pidurdunud, peame tähelepanelikult riske jälgima. Samas vaatame käesoleva aasta kui terviku peale seni mõõduka optimismiga, arutleb SEB privaatpanganduse strateeg Sander Danil.

Inflatsioonitont kummitab taas

Käesoleva aasta algus pakub aktsiainvestoritele kahtlemata väljakutseid. Eelmise aasta viimases kvartalis USA ja Euroopa inflatsiooni aeglustumine peatus, sundides intressimäärade edasise kärpimise ootusi vähendama. Seda eriti just USA-s: Föderaalreservilt oodatakse sel aastal vaid üht intressikärbet ja tõenäoliselt püsivad sealsed intressid järgmised kolm kuni kuus kuud paigal. 

Viimasel paaril aastal on Föderaalreserv iga kord pärast riigivõlakirjade tootluse kiiret kasvu oma sõnumit intresside tuleviku asjus mahendanud, et hoida majandust nn pehme maandumise kursil. Praegu on seda võtet aga kiireneva inflatsiooni ja Trumpi poliitika ebaselge mõju tõttu raske rakendada. Euroopa märgatavalt nõrgem majandus ja vähem jonnakas inflatsioon peaksid Euroopa Keskpangal võimaldama kärpida intresse aasta jooksul vähemalt neli korda, kokku 1 protsendi võrra.