Tavidi kullablogi

Võtab silme eest kirjuks: millist kuldmünti või -plaati valida?

Kui algajast kullahuviline otsustab esmakordselt sammud kullakaupmehe juurde seada, võib leti ääres avanev pilt esimese hooga silme eest kirjuks lüüa.

Tõepoolest, kuldesemete puhul jagub valikut igale maitsele ning lõplik otsus kujuneb tavaliselt inimese eelistuste ja ostu eesmärgi põhjal. Küll aga tasuks enne ostu kindlasti tutvuda põhitõdedega, millega investeerimiskulla valimisel arvestada tuleks.

Kujundus varieerub

Kuldmündid on populaarseimad investeerimistooted, mida annavad välja erinevad riigid läbi oma keskpankade ja vermikodade. Kellele eri maade rahvuslikud sümbolid vähegi tuttavad, võib mündile peale vaadates kiiresti aru saada, millise riigi poolt välja antud mündiga tegemist on.

Eri maade münte vaadeldes võime tähele panna, et Hiina müntidelt leiab sageli Hiina rahvuslooma ehk pandakaru, Austraalia mündilt omakorda känguru või koaala ning Kanada omalt vahtralehe. Samuti vermitakse münte ka käesoleva aasta Hiina kalendri sodiaagi looma järgi – selliseid münte nimetatakse Lunar seeria müntideks. 2021. aasta müntidel figureerib näiteks härg.

Kuldmündid omavad nominaalväärtust (st mündi peal on kirjas rahaline vääring kohalikus valuutas), mis tähendab, et väljaandjariigis saab nendega soovi korral teoorias kohalikus poes maksta. Ühtlasi on sellistel müntidel ka kohaliku keskpanga tagatis. Enne kuldmüntidega maksma ruttamist tasuks aga visata pilk peale maailmaturuhinnale, kuna näiteks praeguse kullahinna juures on kuldmünt väärt kordades rohkem kui tema nominaalväärtus. Kohe räägime, miks see nii on.

Hind sõltub maailmaturuhinnast

Kuldmündi hinna määrab ostmise hetkel kehtiv maailmaturuhind, mis tähendab, et hind pole mitte kunagi päriselt kivisse raiutud. Seetõttu ei maksa ka kuldmündid või -plaadid kullakaupmehe juures kunagi näiteks fikseeritult 50 või 500 eurot. Kuldmündi hind sõltub seega sellest kui palju puhast kulda on antud mündis ning kui palju see puhas kuld hetke maailmaturuhinna järgi väärt on.

Kõige populaarsemaks investeerimistooteks müntide seast on 1-untsine kuldmünt, mis kaalub veidi rohkem kui 31,1 grammi. Samas võib tähelepanelikum huviline märgata, et mõne kuldmündi kaal võib olla väljendatud mitte untsides, vaid grammides.

Tõenäoliselt märkad seda näiteks Hiina kuldmüntidel: nimelt väljendab Hiina keskpank alates 2016. aastast müntide kaalu grammides, ülejäänud maailma puhul räägime endiselt untsidest ja untsi murdosadest. Kulla kaalumisel tasub meeles pidada, et silmas peetakse Troi untsi, mille puhul on ühe ühiku väärtuseks 31,10347 grammi, mitte 28,28 grammi, nagu sageli ekslikult arvatakse.

Kuldmünte leidub erinevates suurustes ja kaaludes, varieerudes paarist grammist mitme untsini. Üks väiksemaid pandakaruga kuldmünte kaalub vaid ühe grammi ning kuulub seega pisemate kuldmüntide hulka.

Siinkohal tasuks kindlasti meeles pidada, et reeglina sobivad väiksemad kuldmündid paremini kingituseks, mitte investeeringuks – nimelt võiks investeeringuks ostetava mündi puhul võtta arvesse ostu-müügi hinnavahet ehk spread’i.

Mida suuremas koguses kulda osta, seda väiksem on üldjuhul spread ehk seda soodsam see investeering kullaomanikule on. Väiksem spread tähendab lihtsamas keeles tõlgendatuna, et investeeringuga plussi jõudmiseks on hinnatõusu puhul vaja vähem aega kui suurema spread’i puhul.

Hinnatud kollektsionääride seas

Samuti tasuks kuldmüntide puhul võtta arvesse nende numismaatilist kasvupotentsiaali. Kuna paljude kuldmüntide kujundus erineb aastate lõikes, tunnevad selliste müntide vastu kõrgendatud huvi erinevad kollektsionäärid.

Näiteks oli Hiina pandakaru kujutav kuldmünt esimene, mille kujundus hakkas alates 1982. aastast iga-aastaselt muutuma. Pandakaruga kuldmündid kuuluvad tänaseks maailmas nõutuimate investeerimismüntide hulka. Nii lisab teatud kuldesemete disaini varieeruvus neile numismaatilise väärtuse ning seetõttu sageli ka juurdehindluse.

Huvilistel on võimalik Tavidi kaudu endale tellida ka taolisi, harukordsemaid kuldmünte – näiteks Hiina Panda kuldmünte 1980ndate ja 1990ndate aastate seeriatest.

Kindlasti omavad numismaatilist väärtust ka ajaloolised mündid, mille puhul ei mängi niivõrd rolli kullaproov, vaid vermimisaasta ning üleüldine ajalooline kontekst.

Näiteks on väga hinnaliseks ajalooliseks mündiks Ameerika Saint-Gaudensi Double Eagle’i kuldmünt, mis oli Ameerika Ühendriikides maksevahendina ringluses olevatest müntidest suurim. Sarnaselt ahvatleb nii kollektsionääre kui investoreid ka Saksa keisririigi 20-margane kuldmünt, mis on tõenäoliselt Saksa müntidest kuulsaim.

Kuldplaate eristab seerianumber ja kaal

Kuldplaatide kaal varieerub kuldmüntidest veelgi enam, ent kuldplaat omab müntidega võrreldes vähem unikaalseid omadusi, erinedes üksteisest reeglina vaid seerianumbri ja kaalu poolest.

Samas on seda erakordsem, kui teatud aastal tuleb turule erikujundusega kuldplaat – see võib omakorda toote hinna ka numismaatilises kontekstis ajas tõusma panna. Heaks näiteks siinkohal on härja-aasta 5-grammine kuldplaat, mis sai tehtud märkima 2021. aasta Hiina horoskoobi härja aastat ning on juba praegu suures nõudluses.

Sarnaselt kuldmüntidele saab ka kuldplaate vajadusel tagastada: neid ostavad tagasi nii Šveitsi Keskpank kui Londoni Kulla- ja Hõbedaturu Liit. Samuti on kuldplaatidega võimalik kaubelda nii börsil kui ka erinevate kaupmeeste juures, mis tähendab, et tagasimüük on soovi korral tagatud kogu maailmas.

Kuna siiani ei ole ajaloos tekkinud olukorda, kus kullale ei oleks nõudlust, siis võib julgelt öelda, et soovi korral on oma kuld võimalik üsna lihtsalt realiseerida.

Kuldplaatide kasuks räägib nende kompaktsus hoiustamisel: soovi korral on võimalik hoiustada väga suurt väärtust kasutades minimaalselt ruumi.

Valides sobivat kuldplaadi suurust tasuks meeles pidada ka seda, et hiljem plaate realiseerides on näiteks 20-100g plaatide puhul võimalik oma investeeringut majandada palju paindlikumalt kui näiteks 250-1000g plaatide puhul. Nii on soovi korral võimalik müüa vaid väike osa.

Ent millist ikkagi eelistada?

Õigustatult võib lugejal tekkida küsimus, miks ei jaga me soovitust mõne konkreetse kuldeseme ostmiseks. Vastus on tegelikult väga lihtne: kuna kuld on niivõrd unikaalne ning kogu maailmas nõutud väärismetall, sõltub kuldeseme valik suuresti huvilise maitsest ja eelistusest.

Nutikas investor võrdleb kindlasti kuldmüntide või -plaatide spread’e ning lähtub muuhulgas kindlasti ka sellest, millist eesmärki ese täitma hakkab: kui kollektsionääri jaoks võib suuremat tähendust omada ajalooline kuldmünt, soovib investeerimishuviline sageli otsustada just puhtaima ja odavaima kulla kasuks.

Kui tunned, et jääd otsustamisel siiski hätta, võib soovi korral nõu pidada ka spetsialistiga. Selleks on Tavidil olemas tasuta personaalse kullakonsultatsiooni võimalus, mida saab vajadusel kasutada sulle sobival ajal ja kohas või kasvõi telefoni või videokõne abil. Üheskoos leiame just sulle kõige sobivama lahenduse!

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli head ideed raha kasvatamiseks oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kolm korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.