Kes meist ei armastaks muinasjutte või tahtnuks neid lapsepõlves kuulata? Võib tulla üllatusena, aga kuld on seotud mitme maailmakuulsa muinasjutuga. Kas suudad ise mõne muinasjutu nimetada? Kui mitte, siis allpool on väike spikker.
Kuldkihar ja kolm karu, vene muinasjutt
See muinasjutt räägib tüdrukust nimega Kuldkihar, kes eksib metsas ära ning satub eksikombel kolme karu majade juurde. Kuna neiul on kõht tühi, otsustab ta proovida putru kõigi karupere liikmete kaussidest ning voodis tukastada. Mõistagi tulevad karud peagi koju ning leiavad eest Kuldkihara. Tüdruk tõuseb selle peale ehmunult üles ning jookseb koju. Kuldkihara nimi tuleneb tüdruku kullakarva juustest.
Emand Holle ehk Lumeeit, vennad Grimmid
Vennad Grimmid ei vaja muinasjutuhuvilisele arvatavasti tutvustamist. Küll aga pole Lumeeit kindlasti esimene tegelaskuju, kes maailmakuulsate vendadega seostub. Lumeeide muinasjutus on inspiratsiooni saadud saksa legendidest, täpsemalt emand Hollest, kes oli naiste tööde kaitsja ning armastas kõige enam just ketramist.
Muinasjutus on peategelasteks aga lesknaise kaks tütart, kellest üks on ilus ja vilgas ning teine kole ja laisk. Kaevu ääres kedrates kukkus virga tüdruku värten aga kaevu, mistõttu käskis ema sellele järele hüpata. Nii sattus tüdruk lumeeide riiki, kus ta peagi üleni kullatuna naaseb. Teisel õel läks kaevu hüpates aga hoopis vastupidi – tema valati üle pigiga. Miks? Selleks peab muinasjuttu lugema.
Kullaketrajad, eesti muinasjutt
“Eesti rahva ennemuistsed jutud” peidab kaante vahel Fr. R. Kreutzwaldi jutustust “Kullaketrajad” – see on lugu kolmest priskest tütrest, kes istusid iga päev vokkide taga ja keerutasid kuldlinu lõngaks. Kust kuldlinu majja toodi või millise kanga tarbeks lõnga kedrati, oli tüdrukutele teadmata.
Küll aga käis vanaeit salateel ning jagas enne teeleminekut tüdrukutele mitme päeva tööd kätte. Ta hoiatas neid ka lõnga katkemise eest. Tähelepanuväärne on kahe tütre omavaheline dialoog, kus üks kinnitab, et kuldlõnga heie ei lähe ka kiskudes katki, veel vähem kedrates. Teine sõnab sinna juurde: “Niisama vähe on võimalik, et kulla hiilgus kaoks.”
Kullapada, iiri muinasjutt
Lugu räägib mehest nimega Donal O’Malley, kes kuulis ühel hommikul mööda tänavat jalutades koputamist, mille peale piilus ta kapsapõllule. Ta nägi, kuidas härjapõlvlane põllul istub ja kinga parandab. Härjapõlvlase nägemine toob õnne ning kõigile hästi teada, et sellisel juhul peab härjapõlvlane ütlema, kuhu kullapada maetud on. Härjapõlvlane otsustas aga mehe üle kavaldada. Nii jäi mees kullast ilma.
Härjapõlvlasel on tähendus ka eesti mütoloogias. Ennemuistsete juttude põhjal valmistavad nad kulda ja hõbedat, mis omakorda kannab endas laenu märki, sest kulda ja hõbedat meie maalt ei leia. Seetõttu räägitakse eesti rahvasuus pigem nugade, kirveste, sirbi, vikati ja muude terariistade tagumisest.
Vanapagana juhtumised, eesti rahvajutt
Rahvasuu teab Vanapagana kohta pajatada erinevaid jutte – nii on püütud selgitada ka seda, kuidas Kullamäe omale nime sai. Nimelt olla Vanapagan Kullamäe kohal suures katlas kulda sulatanud ja kui Vanataat seda pealt nägi, saatis ta sinna pikse põrutama. Seejärel Vanatühi ehmus ja põgenes kiiresti maa alla. Kullapada läks seepeale ümber ning veeres Lüllemäelt alla Kullamäe künkale, põletades teel kõik taimed. Seepärast ongi Kullamäel selline nimi.
