Tavidi kullablogi

Varakamad kui Smaug “Sõrmuste isandast”: milliste riikide valduses on enim kulda maailmas?

Veebilehe USA Today Money andmeil oli 2020. aasta jaanuaris maailma riikidel tagavaraks kokku 34 700 tonni kulda. Kogu maailma riikide omanduses olevatest kullavarudest tervelt 80 protsenti kuulub vaid 25-le riigile.Foto: Shutterstock

Kulda kui maailma levinuimat väärismetalli võib leida nii ehtekarpidest, luksuslikest interjööridest, vanaema kuldhammastest, meditsiiniseadmetest kui ka investorite seifidest. Ajast-aega on kuld paelunud ka mütoloogilisi olevusi – kes ei mäletaks näiteks Keskmaa draakonit Smaugi “Sõrmuste isandast”  tema hiiglasliku kullahunniku otsas.

Tänapäeval ei peitu aga maailma tõeline rikkus sugugi mitte tuldpurskava draakoni kõhu all, vaid pankade tugevates võlvitud varakambrites. Vaatame, missugused riigid on suutnud endale koguda kõige muljetavaldavama kullatagavara?

Kuld on hinnas olnud läbi aegade

Maailma kullanõukogu (World Gold Council) hinnangul oli maailmas 2019. aasta seisuga kokku kaevandatud 190 040 tonni kulda, kuid sõltumatutel hinnangutel võib seda olla kuni 20% rohkem või vähem. Kogu kaevandatud kulla väärtuseks hindas kullanõukogu 2017. aasta tipphindade järgi 7,5 triljonit USA dollarit ehk 6,3 triljonit eurot.

Kuld on vahetuskaubana hinnas olnud juba tuhandeid aastaid. 17. kuni 20. sajandil tagasid riigid väljastatud paberraha väärtust kullaga: selle omanikul oli soovi korral  õigus kupüürid kullakangideks vahetada. Ka rahvusvahelises kaubanduses arveldati peamiselt kullas. Seega läks kullavaru vaja nii finantsilise kui ka poliitilise stabiilsuse tagamiseks.

Tänapäeval tähendab riigi kullareserv hoiul oleva kulla hulka, mis on mõeldud eelkõige hoiustajatele ja kaubanduspartneritele antud lubaduste garanteerimiseks ning käibel oleva paberraha väärtuse tagamiseks.

Kuigi kuld ei ole otseselt seotud ühegi valuutaga, selle hoiustamine on kallis ja investeering rahavoogu ei loo, hoiab suurem osa riike kullavaru kindlustuseks valuutakriisi vastu: olenemata majandusseisust on kuld alati midagi väärt ja seda aktsepteeritakse kõikjal maailmas. Teisisõnu – kui näiteks USA valitsus peab andma garantii, et dollarid on põhukuhjast rohkem väärt, siis kullaga seda muret pole. Kui dollari väärtus peaks ulatuslikult kahanema, on valitsusel võimalik kullavarude müügiga seda toetada. Seejuures ei pea riigi kullavaru alati asuma selle omaniku pinnal, seda saab hoiustada ka keskpankades.

Keskpangad omakorda omavad kullavaru kindlustuspoliisina hüperinflatsiooni ja teiste majanduskatastroofide vastu. Rahvusvahelisele valuutafondile (IMF) kuulub 2814 tonni kulda, Euroopa Keskpangale (ECB) aga ligikaudu 508 tonni kulda.

Lõviosa rikkusest väheste valitute käes

Veebilehe USA Today Money andmeil oli 2020. aasta jaanuaris maailma riikidel tagavaraks kokku 34 700 tonni kulda. Kogu maailma riikide omanduses olevatest kullavarudest tervelt 80 protsenti kuulub vaid 25-le riigile.

Maailma suurima kullavaruga riik on mõistagi globaalne majandusmootor USA, kellele kuulus investeerimisalase veebilehe The Balance andmeil 2021. aasta mais 8100 tonni kulda.

Konservatiivse hinnangu kohaselt (ligikaudu 1500 eurot untsi kohta) on see kullavaru väärt 480 miljardit dollarit ehk enam kui 404 miljardit eurot. Kullavaru moodustab kogu USA riigireservist 7,2 protsenti.

Ameerika Ühendriikidele astub kullavarude mõttes kõige jõulisemalt kandadele Euroopa majandushiiglane Saksamaa, kellel on kullatonne küll ligi kahe kolmandiku võrra vähem.

Viiest suurima kullavaruga riigist kolm – Hiina, USA ja Venemaa – on ühtlasi maailma ühed suurimad kullakaevandajad.

Näiteks maailma suurim kullatootja Hiina suutis 2016. aastal üksinda toota tervelt 14 protsenti kogu maailmas kaevandatavast kullast. Seejuures on Hiinal riigireservides kullavaru tähtsus üsna väike, vaid 4 protsenti. Hiina on panustanud triljoneid dollareid hoopis USA võlakirjadele. Küll aga väärib mainimist, et nii Hiina kui Venemaa on viimastel aastatel oma kullavarusid jõudsalt suurendanud. Ka kullatootmises kolmandale kohale paigutuval Austraalial, kus asuvad maailma suurimad kullakaevandused, on reservis vaid 280 tonni kulda.

 Riikide suurimad kullavarud tonnides

  • USA 8,134
  • Saksamaa 3,364
  • Itaalia 2,452
  • Prantsusmaa 2,436
  • Venemaa: 2,300
  • Hiina 1,948
  • Šveits: 1,040

Allikas: TheBalance.com, mai 2021 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli head ideed raha kasvatamiseks oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kolm korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.