Ehkki kulda investeerimine tundub alustava investori jaoks midagi hämarat või keerulist, ei ole see tihtipeale nii suur raketiteadus, kui endale ette kujutatakse. Siiski on ka kulda investeerimise puhul olemas kuldreeglid ehk põhitõed, millega arvestada tuleb. Siinkohal teemegi need puust ja punaseks, et pilt oleks selgem ning peamistele küsimustele vastused leitud.
Mida kulda investeerimine üldse tähendab?
Kõige tähtsam termin, millest pole kulda investeerimisel pääsu, ongi investeerimiskuld – paljudele jääb sageli segaseks, mida selle all mõeldakse – kas kuldehteid, kullakamakaid või hoopis kuldhambaid?
Tegelikult nimetatakse investeerimiskullaks sellist kulda, mille funktsiooniks on väärtuse hoiustamine selle puhtaimal kujul. Tundub segane? Veel konkreetsemalt väljendudes on investeerimiskullaks kuldmünt või -plaat, mida reeglina kaitseb kas kapsel või lamineeritud pakend, et kaitsta kulda väliste mõjurite eest.
Siiski pole see alati päris nii: ka ajaloolised mündid on igati populaarne ning investorite seas hästituntud võimalus oma vara kindlustamiseks ja selle väärtuse turvaliseks säilitamiseks. Samuti räägib ajalooliste müntide kasuks fakt, et neid saab oma käega katsuda – kellele on see oluline, võib kindlasti eelistada just sellist investeerimisviisi.
Misasi on spread ja mida see näitab?
Kui oled Tavidi kodulehel uudishimuliku pilguga ringi vaadanud ning erinevate investeerimisvõimalustega põgusalt tutvunud, on sulle kindlasti silma jäänud ka üks virtuaalne “pirukas” ehk graafik, millel on näha konkreetse toote väärtus ja tagasiostuhind. See ongi spread ehk kulla ostu-müügihinna vahe.
Mõistagi ei saaks kullaga kauplemise äriline mudel toimida, kui spread üldse puuduks. Küll aga saab oma investeerimisotsuste tegemisel lähtuda valikutest, mis räägivad sinu kui investori kasuks: mida väiksem on spread, seda vähem peab investor kulla hinnatõusu puhul ootama, et oma investeeringuga plussi jõuda. Et spread on erinevate kuldmüntide või -plaatide puhul väga erinev – see tuleneb eelkõige transpordi- ja tootmiskulude erinevusest –, võiksid seda sobiva investeerimistoote puhul kindlasti jälgida.
Kas kuld on ikka piisavalt hea investeering?
Investorina oled kindlasti kokku puutunud portfelli hajutamise temaatikaga, mis lihtsamalt väljendudes tähendab, et kõiki mune ei tohiks ühte korvi laduda – mida mitmekesisem on sinu investeerimisportfell, seda väiksem on risk ning seda suurem on tõenäosus, et oled teinud tarku valikuid.
Et kulla väärtus kasvab reeglina siis, kui aktsiate ja muude kõrgema riskiga varaklasside hind langeb, on kuld igati leidlik ja kaval viis võimalikke riske maandada.
Ent sageli pole kuld sageli investorite jaoks just kõige huvitavam investeerimisobjekt, kuna sel puudub aktiivne tootlus. Siiski on siin üks väga suur paradoks, kuna just kuld on pakkunud ajalooliselt suurepärast kaitset inflatsiooni vastu või olukorras, kus muud investeeringud peaksid mingil põhjusel kokku kukkuma. Et inflatsioon on Eestis jätkuvalt Euroopa Liidu kõrgeimal tasemel, on see kindlasti väga oluline mõttekoht.
Aga millesse siis ikkagi investeerida?
Kui oled jõudnud tõdemuseni, et kulda investeerimine võiks olla midagi sinule, siis võib järgmisena valmistada peavalu küsimus, milline münt või plaat võiks olla ikkagi see “õige”. Võime siinkohal kohe investori maha rahustada ja kinnitada, et siin ei ole õigeid ega valesid vastuseid.
Kulda investeerimine on mõneti seotud ka emotsioonidega, mis tähendab, et iga münt räägib oma kordumatu ja põnevaid seiku täis loo. Seega võid tutvuda erinevate müntide ajalooga nii Tavidi kodulehel kui ka tulla personaalsele kullakonsultatsioonile, kus ekspert annab nõu ning aitab välja valida sobivaima variandi.
Kulda investeerimist võib alustada nii väikeste sammudega kui ka julgemalt – kuna kindlaid reegleid pole, on kulda investeerimine igati mänguline ja palju huvitavam viis kui otsida näiteks sobivaid aktsiate kandidaate. Kui sulle pakub huvi kujutav kunst, ajalugu ja kultuuriline kontekst, siis võiks kulda investeerimine olla põnev võimalus oma portfelli rikastada. Niisiis võid valiku teha nii oma sisetunde kui ka põhjaliku kaalumise põhjal – igal juhul oled käitunud investorile kohaselt.