Kuld on hävinematu. See ei mädane, murene, kõdune, roosteta ega tuhmu. Kulda ei mõjuta õhk, vesi ega isegi enamus happeid ning seda ei saa lahustada või juurde trükkida. Need kõik on põhjused, miks kuld on läbi ajaloo tänase päevani väga hinnatud ning omab ühiskonnas olulist rolli. Kuid põhjuseid on veelgi.

Kullal on läbi ajaloo olnud ühiskonnas positsioon, mida ei saa alahinnata. Kullast rääkides mõeldakse enamasti kulla väärismetalli olemuse peale. Teine ja mitte vähem oluline tähendus hõlmab kulla kui ühe võimsaima sümboli kujutamist inimkonna ajaloos. Kulda peetakse ju täiuslikkuse metalliks ning seda seostatakse sageli päikesega. Samuti on ta võimu ja rikkuse tuntuimaks sümboliks.

Ladinakeelne nimetus koidujumalanna järgi

Kulda on peetud ja peetakse endiselt päikese sümboliks. Ka kulla ladinakeelne nimetus aurum (Au) tuleneb kreeka keelest ning viitab Aurorale – kuldsele koidujumalannale, kes lõi taevalaotusse kuldseid ja kollaseid värve just päikesetõusu ja -loojangu ajal.

Üheks põhjuseks, miks kulda päikesemetalliks nimetatakse, on kindlasti tema värvus. Samas ei saa alahinnata ka tema võimsust: on ju päike suurim taevakeha ning kuld kõige võimsam metall. Kuld väljendab päikese hiilgust ja sära teistest kõige paremini ning on ainus metall, mis aja möödudes ei tuhmu. Kuld peab vastu ka kõige kõrgematele kuumustele: seda kinnitab fakt, et tema sulamistemperatuur on ca 1064 kraadi.

On tehtud uuringuid, mille tulemused näitavad, et inimeste huvi kulla vastu sõltub aastaaegadest: näiteks suureneb huvi märgatavalt siis, kui päikesevalgust on kõige vähem – just siis pööratakse pilgud sagedamini päikesemetalli poole.

Päikesejumala tunnus

Kuldne (või kollane) värv tähistab ajalooliselt usku, õiglust, suuremeelsust, truudust, rikkust, valgust ja võimsust ning seda on nimetatud ka pühaks värviks. Kulda peeti sageli ka päikesekiirte maapealseteks niidikesteks või jumalate saadetud reaalseteks osakesteks, mida inimesed käega katsuda said.

Paljudes tuntud usundites ja kultuurides on kulda loetud päikesejumala tunnuseks. Kõige enam leiab selliseid jälgi Vana-Egiptusest, kus kulda peeti jumalikuks ja hävimatuks metalliks ning seostati päikesesäraga. Päike on tuntud kui energia ja elu allikas, mistõttu olid ka päikesejumalad sageli just eluandvate võimetega.

Et päikesejumal ja kõikide jumalate kuningas Ra on sageli ajalooliselt kujutatud kuldsena, ei piirdutud sellega siiski vaid tema puhul: Vana-Egiptuses kirjeldati kõikide jumaluste nahka just kuldsena.

Kullast sarkofaag

Kullast pidasid väga lugu ka jumalate maapealsed asemikud ehk vaaraod, kelle hauakambritesse pandi alati kaasa kullast esemeid. Sellega näidati, et vaaraode kuninglik seisus jätkub ka nende järgmises elus.

Seda kinnitab muuhulgas fakt, et 1922. aastal avastatud vaarao Tutanhamoni hauakambrist leiti suures koguses kulda. Võimsaimaks näiteks on valitseja kolmekihiline sarkofaag, mille kõige pealmine kest oli tehtud kivist ning kullatud õhukese kihiga, keskmine kirst jällegi puidust, kuid kolmas ehk kõige alumine kiht üleni kullast ning kaalus veidi enam kui 110 kg.

Staatuse sümbol

Lisaks päikesele ja võimule on kuld sümboliseerinud ka jõukust. 14. sajandi esimeses pooles Mali impeeriumit valitsenud Mansa Musat peetakse tänini üheks maailma kõige jõukamaks valitsejaks. Musa valitsemisajal oli Mali maailma kõige suurem kullatootja.

Kui vaadata Euroopas valitsenud monarhiate poole, siis kuld on ka seal olnud omal kohal. Näiteks Briti monarhiale kuulub 1762. aastal ehitatud kuldne riigitõld (The Gold State Coach), mille valmistamisel on kasutatud neli tonni kulda: selle maksumus tol ajal oli 7 562 naela, mis tänases vääringus teeb ligi 1,5 miljardit dollarit.

Kullast suletud kabiiniga tõld, mida veavad kaheksa hobust, oli disainitud Sir William Chambersi poolt kuningas George III jaoks. Alates sellest ajast on seda kasutatud kõigi hilisemate, kaasa arvatud praegu valitseva monarhi kuninganna Elizabeth II kroonimistseremooniatel.

Kuldsed nikerdused, millega tõlda kaunistati, annavad sellele ilmet ning peegeldasid omamoodi ka Inglismaa tollast võimsat positsiooni maailmas. Lisaks Briti monarhiale kasutavad kuldseid tõldu praegusel ajal ka teiste, näiteks Taani monarhia esindajad.

Kõrgeim autasu

Nagu öeldud, peetakse hinnalist kulda au sees ka tänapäeval. Toome lihtsa näite: kui vaatame näiteks erinevate toodete, sealhulgas mobiiltelefonide või hinnaliste käekellade poole, siis võib märgata, et nende kõige väärtuslikumad versioonid on väga sageli just kuldsed (nn gold edition). Ka eesti edukatele muusikutele jagatakse tehtud töö eest Kuldseid Plaate. See näitab taaskord, et kuld on endiselt säilitanud staatuse sümboli rolli.

Kui aga pöörame pilgud ükskõik millisesse eluvaldkonda, siis võib samuti märgata, et tihti on kõige kõrgemaks autasuks kuldmedal, olgu selleks rahvusvahelised olümpiaadid või gümnaasiumi lõpetamine. Samamoodi on kuldmedal paljudel spordialadel suurimaks autasuks loetav maailmameistri- ja olümpiatiitel. Nii saab tiitlivõitjast hetkevalitseja ning kullast märkamatult järjekordne staatuse sümbol.

Ent kuld on ka katkematu sideme ehk armastuse märgiks: just kuldsõrmus ehib miljonite abielupaaride käsi üle kogu maailma. Sageli on kullast ka teised hinnalised ehted, sealhulgas näiteks kaelakeed, käeketid või kõrvarõngad. Seega võib kulda igapäevaselt kohata tihedamini kui mõnda teist väärismetalli, kuna see ehib paljude inimeste ihu ning on tihti esimene detail, mida välimuse juures märgatakse.

Rikas nagu Kröösus

Seega, ega ilmaasjata kasutata tänapäeval endiselt väljendit “rikas nagu Kröösus”. Selle ütlemise lugu ulatub aega, mil kuulsa kuninga Kroisose peas hakkas idanema mõte kullast kui vahendist, mis tema kuningriigi rikkaks teeb. Ja nii täpselt läkski: Kroisosest sai maailma ajaloo üks rikkamaid ja võimsamaid valitsejaid, seda just tänu kullale ja omaenda nutikale plaanile elektronmüntides sisalduv kuld ja hõbe teineteisest eraldada, mille tulemusena saadi väiksemast kogusest suurem kogus raha.

Niisiis käib kullaga kaasas omajagu nutikust ja salapära, ent ka sümboleid, mille sügavamad tähendused ulatuvad sajandite ja kaugete aastatuhandete tagusesse aega. Üks on aga kindel: kulla võimus ja väärikuses ei tohiks kahelda keegi, kel vähegi ajaloolisest ja kultuurilisest kontekstist aimu on.