Iga väärtuslikku kuldmünti ehib mõni riigile omane sümbol nagu rahvusloom või -lind, oluline hoone või hoopis ajalooliselt suure tähtsusega riigipea. Kellest käib jutt, sellest täpsemalt kohe räägimegi.
Pärsia kuningas Dareios
Enne veel aga tasuks mõelda, kes üldse otsustas, et just kuldmünt on suurepärane koht, millel kujutada võimsat riigipead? Idee pärineb ajast, mil eksisteeris Pärsia riik. Nimelt purustasid pärslased kuldmüntide kodumaa ehk Lüüdia riigi ning sattusid müntidest kergesti vaimustusse.
Maailma ajaloo kõige esimene riigipea, keda kuldmündil kujutati, oli Dareios I Suur, kelle valitsemisajal saavutas Pärsia impeerium oma suurima ulatuse. Vermitud münte ehtis kuningas, peas kroon, ühes käes vibu ja teises nool – kõik, mis näitab kuningat võitmatu ja võimsa riigipeana.
Muide, ajaloolased käsitlevad seda ka kui üht esimest näidet riigipropagandast – kuld on ju mõistagi võimu ja kindluse sümbol. Seetõttu ehivad järgmised riigipead ka praegu Tavidi esindustes saadaval olevaid kuldmünte.
Kuulsad Krugerrandid
Maailmakuulus Krugerrandi münt, mis on investorite, pankade ja müügivahendajate seas väga hinnatud, on saanud oma kujunduse ja nime Lõuna-Aafrika ajaloos väga olulist rolli mänginud Paul Krugerilt, keda tuntakse ülemaailmselt ka “onu Pauli” hüüdnime all.
Paul Krugeri näol oli tegemist vastuolulise Transvaali vabariigi presidendiga, kes mängis suurt rolli buuride ehk afrikandrite oma riigi iseseisvuse taastamisel ning osales selle saavutamiseks juhi rollis paljudes sõdades ja lahingutes, sealhulgas kahes buuri sõjas. Afrikandid peavad Krugerit oma rahvuse rajajaks ja aluspanijaks.
Maailma eri paigus on kokku müüdud enam kui 60 miljonit eri suuruses Krugerrandi münti ehk umbes 48 miljonit untsi kulda. See teeb Krugerrandist 21. sajandi kõige populaarsema kuldmündi, mis pärineb Lõuna-Aafrikast ehk maailma kõige rikkalikumast kullamaardlast.
Prantsusmaa hiilguse sümbol Napoleon III
Kuulsa Napoleon I vennapoeg, Prantsusmaa esimene president Napoleon III ehib Euroopa klassikalisi kuldmünte ning omab enam kui 600 aasta pikkust ajalugu. Prantsuse 20-frangistel kuldmüntidel on ajalooliselt olnud täita oluline roll: nimelt hõlbustasid need maailmakaubandust ning panid alguse Euroopa esimesele rahaliidule.
Napoleon III valitsemisajal edenes riigi majanduselu suure hooga: näiteks arendas Napoleon III riigi raudteevõrku, restaureeris monumente, kaunistas Pariisi ning esialgu näis õnnestuvat tema plaan muuta Prantsusmaa Euroopa kõige tugevamaks riigiks. Paraku ei õnnestunud presidendil ja hilisemal keisril välispoliitiliste otsuste tegemine, mistõttu langes ta sõjas Preisimaaga sõjavangi ning veetis viimased eluaastad eksiilis.
Tänu 20-frangise mündi kaalule on tegemist igati taskukohase ajaloolise kuldmündiga, mis sobib nii kollektsioneerimiseks, kingituseks kui investeerimiseks.
Kuldsovrineid kaunistavad Briti monarhid
Inglise kõige hinnatuma ja tuntuima kuldmündi ehk kuldsovrini puhul on tegemist ilusa mälestusega Briti impeeriumi kõrgajast. Tegemist on kuldmündiga, mida tutvustati esmakordselt maailmas rohkem kui 500 aastat tagasi. Sovrineid peeti Briti impeeriumis müntide kuningaks, kuna need omasid tähtsat rolli nii rahvusvahelises kaubanduses kui rahanduses.
Tavidis on müügil kolme silmapaistva riigipea portreega sovrinid: kuninganna Victoriat, tema poega kuningas Edward VII ja pojapoega George V kujutavad kuldmündid. Kõikide näol on tegemist Briti impeeriumi tuntuimate monarhidega, mistõttu on ka sovrin maailmakuulus oma kvaliteedi, täpsuse ja likviidsuse poolest.
Austria tukatit ehib Franz Joseph
Austria keisririik oli hiigelaegadel Euroopa suuruselt teine riik Euroopas. Seega pole ime, et maailma ühe vägevaima riigi ehk Austria-Ungari võimu sümboliks oli tolleaegse maailma üks mõjumaid valitsejaid, keiser Franz Joseph – väga tõsine, töökas ja range riigipea, kelle juhtimisel sai alguse Austria-Ungari riik.
Franz Joseph valitses väga pikalt: temast sai keiser 1848. aastal, mil ta oli vaid 18-aastane, ning ta suri 86-aastaselt, mis teeb temast Habsburgide pikaajalisema ja -ealisima valitseja. Seega sümboliseerib ka tukatiks nimetatav kuldmünt kestvust ja kestmajäämist.
Venemaa kuulsaim kuldmünt
Tsaar Nikolai II elulugu pikemat ümberjutustamist ei vaja. Sama kehtib ka tsaari-Vene kuulsaima kuldmündi kohta, mida Romanovite dünastia esindaja portree ehib. Münte vermiti aastatel 1898–1911 Peterburi rahapajas ning ehkki neid valmistati esialgu miljoneid, sulatati suur osa neist üles riigis toimunud pöördeliste sündmuste tõttu.
Seega on Venemaa viimast tsaari ehk Nikolai II kujutavad kuldmündid haruldased ning sobivad täiendama nii investeerimisportfelli kui uhket mündikollektsiooni.
Savoy perekonna esindajad kaunistavad Itaalia kuldmünte
Itaalia kuningriigi loomis- ja tegutsemisaega sümboliseerivad Itaalia esimese kuninga Vittorio Emanuele II ja teise kuninga Umberto I portreedega kaunistatud kuldmündid. 19. sajandi keskpaigas toimus Apenniini poolsaarel väga palju muudatusi, mis oli suuresti Itaalia rahvuslaste ja Savoia dünastia monarhistide jõupingutuste tulem.
20-liirine kuldmünt sümboliseerib eelkõige Itaalia rahanduse stabiilsust, ühtsust ja usaldusväärsust, ühtlasi oli tegemist Ladina rahaliidu lahutamatu liikmega. Kuna selliseid kuldmünte vermiti ajaloos suhteliselt vähe, pakuvad need rohkelt huvi kollektsionääridele ja numismaatikutele.
Hollandi kuulsad valitsejad
Kuldnast sai Madalmaade kuningriigi ametlik raha 19. sajandi alguses, millest kõige populaarsemaks osutus just 10-kuldnane kuldmünt. Madalmaade kuninga Willem III ja tema tütre, kuninganna Wilhelmina portreega 10-kuldnaseid kuldmünte on Hollandis vermitud kõige rohkem – seda tõenäoliselt mõlema valitseja hea maine ja olulisuse pärast.
Kuningas Willem III oli tegemist konservatiivse valitsejaga, kes aitas Hollandil väljuda kriisist, mille olid põhjustanud majanduskriisid, epideemiad ja looduskatastroofid, ning tõusta teiste edukate Euroopa riikidega samale tasemele.
Kuninganna Wilhelmina seevastu on auga ära teeninud Hollandi ajaloo kõige mõjuvõimsama valitseja tiitli. Ülemaailmse tunnustuse pälvis ta juba 20-aastaselt, kui Hollandil õnnestus võita Inglismaa mereblokaadi Lõuna-Aafrikas ning päästis Paul Krugeri kindlast sõjavangistusest.
Tänu heale ärivaistule sai Wilhelminast maailma rikkaim naine, kuid sellegipoolest otsustas ta järgida tagasihoidlikku elustiili. See tegi temast hollandlaste seas väga populaarse valitseja.
Taani armastatuim kuningas
Kuningas Christian X peetakse Taani ajaloo üheks armastatuimaks monarhiks, kellest sai Hitleri okupatsiooni vastu võitlemise sümbol. Seega esindab tema portreega kuldmünt vaprust ja visadust, mille eest teda rahva seas väga armastati. Ühtlasi oli Christian X aastatel 1918–1944 ka Islandi kuningas, pärast mida rajati referemillindumiga Islandi Vabariik.
Taani 20-kroonisel on oluline roll mängida ka Skandinaavia rahaliidu loomises, mis jääb ajalukku kui üks harmoonilisemaid rahanduse kokkuleppeid. 20-kroonine pani aluse riigi jõukusele ning tagas riigis 40 järgnevaks aastaks rahu ja stabiilsuse.
