Tavidi kullablogi

Miks on kuld just kuninglike perekondade seas hinnatud?

Kuld on kesksel kohal nii kuninglike hoonete sise- kui välisarhitektuuris kui ka kuningaperele kuuluvate juveelide ning paljude igapäevaste tarbeesemete puhul. Kuid miks?Foto: Shutterstock

Kui oled külastanud mõnda tähelepanuväärset kuningalossi – olgu selleks uhke Versailles Prantsusmaal või Eestile lähemal asuv Rootsi kuninga ametlik residents –, pole sul kindlasti märkamata jäänud, et kuld on kesksel kohal nii kuninglike hoonete sise- kui välisarhitektuuris kui ka kuningaperele kuuluvate juveelide ning paljude igapäevaste tarbeesemete puhul.

Ent miks on just kullal ajalooliselt välja kujunenud oluline tähendus kuningakodadele ning mida kuld sümboliseerib?

Kullal on mitu kasutusala

Inimesed on kulda kasutanud juba aastatuhandeid ning kasutusalasid on olnud mitmeid: ohverdamine, kauplemine, ravitsemine või enese ehtimine. Et kuld oli ajaloolaste hinnangul üks esimesi metalle, mille inimesed üldse avastasid, ning seda väärismetalli oli üllatavalt lihtne erinevatesse kujudesse valada ja töödelda, pole ka ime, miks polnud meie esivanematel võimalik sellest metallist niisama mööda vaadata.

Ajaloolaste hinnangul võis kulla kõige esimeseks funktsiooniks olla jumalate ja ebajumalate kummardamine või austamine. Nimelt leidis kuld laialdaselt kasutust religioossetel tseremooniatel ja suursugustel ärasaatmistel: Vana-Egiptuses kasutati kulda näiteks nii muumiate maskide, sarkofaagide kui ka hauakambrite ehtimisel, samuti ehiti sellega püramiide, templeid ja obeliske. Siiski ei teinud kuld üksi viimset puhkepaika veel pühaks – selle eest hoolitsesid eelkõige preestrid pikkade riituste käigus.

Kulla suurt tähtsust kultuuris ja religioonis võib lisaks Egiptusele täheldada ka igal teisel mandril, kust kulda vähegi leiti. 

Kuld tungib religioonist monarhide maailma

Kulla tähtsus kasvas veelgi Piibli tuleku ja kristluse levikuga üle kogu maailma – et viiteid kullale leidub pühakirjas palju, aitas see fakt veelgi tugevdada seost kulla ja Jumala vahel. Õigeusu ikoonidel sümboliseerib pühakute kuldne aupaiste näiteks jumaliku valguse voolamist inimeses. Samas ei ole kristlus sugugi ainuke religioon, kus kullal on eriline tähendus: budismis sümboliseerib kuld puhtust, päikest või ka näiteks tuld.

Ent kuidas jõudis pühaduse sümbol ehk kuld kirikust kuninglikesse õukondadesse? Ehkki monarhid kasutasid kulda kui rikkuse ja võimu sümbolit juba varemgi, nähti enda seostamises kirikuga võimalust oma mõjuvõimu kindlustada ning teenida välja rahva usaldus. Kuna kuld on alati olnud pühakodade sisearhitektuuris kesksel kohal hakati kulla kasutust järk-järgult suurendama ka kuningakodades – nii tekitati mõtteline sild kiriku ja monarhia pühalikkuse vahel.

Monarhide võimu sümboliseerimise eesmärgil on kullast valmistatud nii uhkeid kroonijuveele, valitsuskeppe kui ka teisi olulisi esemeid – näiteks kuulub Briti monarhiale 1762. aastal ehitatud kuldne riigitõld (The Gold State Coach), mille valmistamisel on kasutatud neli tonni kulda. Tõlla maksumus oli tollal 7 562 naela, mis teeb tänases vääringus ligi 1,5 miljardit dollarit.

See uhke kullast suletud kabiiniga tõld valmistati küll kuningas George III jaoks, kuid hiljem on seda kasutatud kõigi hilisemate, sealhulgas kuninganna Elizabeth II kroonimistseremooniatel. Lisaks Briti monarhiale kasutavad kuldseid tõldu ka teiste kuninglike perekondade esindajad, sealhulgas näiteks Taani.

Kulda ei nimetata seega metallide kuningaks päris niisama: sellel on täita auväärne roll nii kuningriikide kõige tähtsamates paleedes ja lossides kui ka kõige paremini valvatud varakambrites.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli head ideed raha kasvatamiseks oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kolm korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.