Tavidi kullablogi

Lähemal kui aimatagi oskad: vaata, millistes Euroopa riikides kaevandatakse kõige enam kulda

Ei, kulda ei kaevandata ainult Austraalias, Hiinas ja Lõuna-Aafrika Vabariigis, vaid ka siinsamas Euroopas.Shutterstock

Maailma üks kõige suuremaid kullakaevandusi asub Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis, mis muide tähendab tõlkes kullast linna. Selle hinnalise väärismetalli kaevandusi võib aga leida ka Euroopast ning suured kullakaevandused asuvad meile lähemal, kui aimata oskad.

Kui vaatame Euroopa Liitu, siis kaks kõige suuremat kullakaevandajat on meie naaberriigid Soome ja Rootsi, kellele järgnevad lõuna pool asuvad Bulgaaria ja Hispaania. Kogu Euroopa suurimaks kullakaevandajaks on aga hoopis Türgi.

Kışladaği kullakaevandus, Türgi

Euroopa ja Aasia piiril asetsev Türgi, kus alustati kulla maapõuest välja toomist alles 21. sajandi alguses, on tõusnud tänaseks Euroopa kullakaevandamise liidriks. Kui 2000. aastal ei kaevandatud Türgis kulda veel üldse, siis nüüdseks kaevandab see riik üksi rohkem väärismetalli kui kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kokku.

Riigi suurim Kışladaği kullakaevandus asub Usaki provintsis Lääne-Türgis. Uuringud näitavad, et sealt saab kulda kaevandada veel vähemalt järgmised 15 aastat ning viimastel aastatel on maagi kaevandamine Türgis pidevalt suurenenud.

Türgi tänapäevased kaevandused kuuluvad Koza Goldile või Eldorado Goldi tütarettevõttele Tüprag. Need ettevõtted on kaevandusregioonide jaoks väga olulised tugisambad, pakkudes ääremaadele olulisi kvaliteetseid töökohti ning edendades kohalikku arengut võimaldades kohalikele kogukondadele paremaid tingimusi hariduse omandamiseks, tervishoiuteenuste kättesaamiseks, põllumajanduse ja kultuuri arendamiseks.

Edulugu ei paista veel lõppevat, sest geoloogilised uuringud viitavad sellele, et kullavarude hulk Türgis võib olla arvatust veelgi suurem.

Kulda leidub ka meie lähinaabri maapõues

Euroopa Liidu suurim kullakaevandaja on meie põhjanaaber Soome. Lapimaal Kittilä linnast 36 km kaugusel asub Euroopa Liidu suurim, Kittilä kullakaevandus, mida tuntakse ka Suurikuusikko kaevanduse nime all. Kaevandus on üpris uus, sest Kittilä linna lähedalt avastati kuld alles 1986. aastal. Seejärel saadeti piirkonda uurimisrühm ning teemantpuurimisi tehti 1991. aastani, mil uurimus lõppes. Avatud karjääri rajamine algas 2007. aastal ning maaki hakati kaevandama 2008. aasta mais.

Kaevandus hõlmab 215 km² suurust maa-ala, kus asuvad kuus erinevat maardlat, milles kulda kaevandatakse. Suuremad on Suuri, Roura ja Rimpi tsoonid, mis sisaldavad enamikku Kittilä praegustest reservidest ja ressurssidest. Väiksemad on Etelä ja Ketola tsoon ning kõige uuem Sisari tsoon.

Praegu suudetakse kaevandada 1,6 miljonit tonni maaki aastas, kuid tulevikus võiks see ulatuda 2 miljoni tonnini aastas. Plaani toetab Rimpi ja Sisari tsoonide edasiarendamine. Kulda ennustatakse jätkuvat vähemalt aastani 2034.

2020. aastal tootis Kittilä kaevandus rekordilised 6473 kilogrammi kulda ja 1,84 miljonit tonni maaki.

Aitiku kullakaevandus Rootsis

Euroopa Liidu suuruselt teiseks kullatootjaks võib pidada Rootsit. Rootsi tuntuimaks kulla kaevandamisega tegelevaks ettevõtteks on Boliden AB, mis sai nime Bolideni kullakaevanduse järgi, mis oli kunagi Euroopa suurim ja rikkaim kullakaevandus. Alates 1967. aastast aga pole nimetatud kullakaevandus enam aktiivne.

Täna on Rootsis kuus kaevandust, kus tegeletakse ka aktiivselt kaevandamisega. Aitik, mis asub Põhja-Rootsis Gällivarest lõunas, on Rootsi suurim avatud vasekaevandus, mille maagist kaevandatakse ka kulda. 

Aitiku kaevanduse kohta tasub teada, et sealsetel masinatel töötab peaaegu sama palju naisi kui mehi, mis teeb Aitiku kaevandusest ühe sooneutraalsema kaevanduse maailmas.

Rootsi on viimastel aastatel avastanud mitmetes paikadest kulda, mis tähendab, et tõenäosus et Rootsis jätkatakse kullakaevandamist ka tulevikus, on vägagi suur. 

Chelopechi kullakaevandus, Bulgaaria

Euroopa Liidu suuruselt kolmas kullakaevandaja on Bulgaaria. Kuld on Bulgaaria jaoks ääretult oluline, kuna selle näol on riigi jaoks tegemist peamise ekspordiartikliga ning majanduse elavdajana.

Riigi suurim, Chelopechi kullakaevandus asub umbes 70 km kaugusel Bulgaaria pealinnast Sofiast. Chelopechi kullakaevanduse kohta tasub teada, et seda kaevandust on tunnustatud digitaalse innovatsiooni liidrina, kus pakutakse näiteks 600 meetri sügavusel 100% usaldusväärsusega toimivat WiFit. Kaevandus oli ka esimene, kus võeti kasutusele autonoomne droon maa all kasutamiseks, mis tõstis Chelopechi kaevanduse ülemaailmselt mäetööstuse liidriks innovatsiooni valdkonnas.

Chelopechi kullakaevandust juhtiv ettevõte Dundee Precious Metals on samuti panustanud palju kohaliku elu edendamisse. Nad on käivitanud mitmeid kogukonna projekte infrastruktuuri, spordi, kultuuri ja hariduse toetamiseks. Näiteks rahastab ettevõte täielikult inglise keele erakooli, mis annab paremaid võimalusi noortel kõrghariduse omandamiseks ning leidmaks tulevikus tasuvat karjääri. Lisaks on ettevõte koos kohaliku mehaanikakooliga loonud kaevandusõppekeskuse kutsehariduse omandamiseks.

Bulgaarias asub muuseas ka teine Euroopa mõistes suur kullakaevandus – Ada Tepe, mis on umbes 3 km kaugusel Krumovgradi linnast Kagu-Bulgaarias.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli head ideed raha kasvatamiseks oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kolm korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.