Tavidi kullablogi

Kuidas muutub kulla väärtus ajas ja kas kullaga saab ratsa rikkaks?

Kuld on populaarne väärismetall, mida on sajandeid kasutatud maksevahendina, vara säilitajana ning ka juveelide ja ehete tootmises.Shutterstock

Kuld on inimestes emotsioone tekitanud juba aegade algusest ja ega tänapäevalgi selle vastu tundetud olda. Erinevalt mitmetest teistest varadest on kuld peaaegu hävinematu, kergesti transporditav ja igal pool maailmas ühtmoodi aktsepteeritav – see annab kullale ainulaadse varaklassi staatuse.

Inimesi huvitab reeglina kõige enam muidugi kulla väärtusega seonduv – selle tulevikuperspektiiv ja küsimus, kas kulla väärtus on püsiv?

Kuld on populaarne väärismetall, mida on sajandeid kasutatud maksevahendina, vara säilitajana ning ka juveelide ja ehete tootmises. Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena. Puhas kuld on erkkollast värvi, pehme, tihe, läikiv ja kõige kergemini vormitavam väärismetall. 

Tootmisalane nõudlus kulla järele ei tulene aga siiski vaid ehtetööstusest, seda kasutatakse paljudes teisteski tööstusharudes, nagu näiteks elektroonika-, kosmose- ja meditsiinitööstuses.

Mis garanteerib kullale püsiva väärtuse?

Toome siinkohal ühe hea näite kulla väärtuse säilimise kohta. Võtame näiteks üheuntsise kuldmündi – selle eest sai džentelmen sada aastat tagasi osta ülikonna ja kingad ning viia daami õhtusöögile. Ka tänapäeval on untsi kulla eest kõik see võimalik! Võrdluseks toome USA dollari, mis on selle perioodi jooksul kaotanud üle kümne korra oma väärtusest.

Investorid paigutavad sageli umbes 5–30% investeeringuteks mõeldud rahast füüsilisse kulda, et hajutada riske ja garanteerida vara säilimine. Kullale tagavad ainulaadse staatuse vara säilitajana peamiselt kolm faktorit, milleks on majanduslikud, rahanduspoliitilised ja geostrateegilised tegurid.

Majanduslikud põhjused

Maailmamajandus kasvab keskmiselt 3,4% aastas. Kuigi enamus prognoose ennustab käesoleval sajandil mõneti aeglasemat keskmist majanduskasvu, tähendab see siiski, et maailmamajanduse kasv – rahas väljendatud hüviste (toodete, teenuste ja tooraine) tootmise kogumahu suurenemine – ületab ka tulevikus märgatavalt kullareservide kogumahu kasvu, mis on enam kui saja aasta jooksul püsinud väga stabiilselt 1,5–1,7% aastas. 

Ehk siis piltlikult öeldes on iga teksapaari, nutitelefoni, leivapätsi jm kohta maailmas suhteliselt aina vähem kulda, mis muudab väärismetalli üha hinnalisemaks.

Rahanduspoliitilised põhjused

Me elame võlapõhises rahandussüsteemis, kus absoluutne enamus majandusringlust jooksutavast rahast ei esine kupüüride kujul rahakotis, vaid digitaalse krediidirahana pangakontodel. Kõige olulisem asjaolu, mis muudab kulla hinna kasvu paratamatuks, on fakt, et rahamass kasvab oluliselt kiiremini, kui juurde kaevandatava kulla hulk.

See on vääramatu seaduspära ning ühtlasi peamiseks põhjuseks, miks füüsilise kulla omanikud ei pea kullahinna lühiajaliste kõikumiste pärast muretsema. Pikas perspektiivis võib teiste investeeringutega rohkem võita, ent peale kulla ei eksisteeri sisuliselt ühtegi finantsvara liiki, millega pole pikas perspektiivis põhimõtteliselt võimalik kaotada.

Krediidina väljastatava raha üha intensiivsem juurdetrükk on kõikide finantskriiside juurpõhjus ning selle teadvustamine sunnib teadlikke investoreid oma vara kulda paigutama ja sel viisil oma portfelle kindlustama.

Geostrateegilised põhjused

Raha ja finantsinstrumendid on eranditult üksnes virtuaalvarad, mille väärtus reaalsete asjade suhtes tuleneb riiklikest ja rahvusvahelistest rahanduspoliitilistest kokkulepetest ja need võivad ajas muutuda. Seetõttu ongi kuld üks vähestest maksevahenditest/varaklassidest, mille peale saab alati kindel olla. See on ka põhjus, miks riikide reservides hoiustatakse kulda kui turvavara kõige rängemate stsenaariumite tarbeks.

Nõudlus kulla, kui turvalise vara järele kasvab eriliselt perioodidel, mil üleilmsetes majanduslikes, sõjalistes ja poliitilistes jõuvahekordades on toimumas suured nihked. Elamegi praegu täpselt sellisel perioodil, mil keegi ei tea, millise riigi või riikide ühenduse valuuta domineerib maailmas kümne või kolmekümne aasta pärast. Siiski teavad kõik, et ainus universaalne ja kindel vääring, mis kehtib garanteeritult, on kuld. 

Kindlasti tasub meeles pidada, et kuld pole kõige parem investeering “ratsa rikkaks” saamiseks. Ehkki kulla hindki võib aasta või paari läbilõikes tõusta või langeda kümneid protsente, on kulla puhul tõenäosus, et selle väärtus langeb nulli olematu. Teistpidi võimalus vara mitmekümne kordseks kasvuks on olemas vaid olukorras, kus kõikide muude finantsvarade – raha, pangahoiuste, aktsiate – väärtus variseb kokku.

Kümnete aastate perspektiivis on kulla hinna kasv seevastu paratamatu, kuna eeltingimused selleks on rahvusvaheliste majanduslike, rahanduslike ja geopoliitiliste põhimõjurite näol soodsamad kui mistahes ajal pärast seda, kui maailma rahandussüsteem loobus 1971. aastal kullastandardist. Tõestust kulla hinna stabiilsest kasvust keskpika ja pika perioodi vältel võib näha ka viimase 5, 10 ja 20 aasta hinnagraafiku pealt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli head ideed raha kasvatamiseks oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kolm korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.