Tavidi kullablogi

Kui palju kulda kaevandatakse maailmas aasta jooksul?

Kas vastab tõele, et kuld muutub järjest kättesaamatumaks?Foto: Shutterstock

Kulda kaevandatakse pea igal pool maailmas, sealhulgas meie naaberriikides – Rootsis, Soomes ja Venemaal. Tootmismahud on aastast aastasse suurenenud ning konkurents erinevate riikide ning ka eraldiseisvate kaevanduste vahel on tihe.

Kas oled mõelnud, kui palju kulda kaevandatakse ühe aasta jooksul kogu maailmas kokku?

Kuld muutub järjest kättesaamatumaks

Kulda on maailmas kaevandatud enam kui 7000 aastat. Tänaseid tootmismahte ei anna aga võrrelda kogustega, mida kaevandati mitu tuhat aastat tagasi inimeste poolt käsitsi. Nimelt on koguni 90% kogu maailma kullast kaevandatud pärast 19. sajandi keskpaika.

Tehnoloogia areng on võimaldanud kaevandamisel liikuda aina sügavamale maapõue. Aina sügavamalt kaevandamine teeb kulla omakorda järjest kättesaamatumaks ning kaevandamise kulukamaks. Kaudselt kinnitavad seda ka viimased Maailma Kullanõukogu statistilised andmed, mis näitavad, et viimase paari aasta jooksul on riikide tootmismahud veidi vähenenud.

Kõige suuremad kullatootjad maailmas on Hiina, Venemaa ja Austraalia, kelle tootmismahud ületavad igal aastal 300 tonni piiri. Nendele järgnevad Ameerika Ühendriigid ja Kanada, kes hoiavad kindlalt maailmas neljandat ja viiendat positsiooni.

Kui palju kulda siis kaevandatakse?

Globaalne kullakaevandamise kogumaht on pärast 2008. aasta majanduskriisi maailmas stabiilselt tõusnud: kui 2008. aastal oli ülemaailmne kogutoodang 2280 tonni, siis alates 2015. aastast on see arv ületanud igal aastal ajaloolise 3000 tonni piiri.

See ei pruugi aga nii jääda: nimelt näitab statistika, et ehkki senine tipp ehk 3300 tonni sai esmakordselt ületatud 2018. aastal, oli kogumahuks 2021. aastal taaskord 3000 tonni. Põhjuseid võib otsida nii koroonaviiruse tingitud ajutistest tööseisakutest ning piirangutest kui ka tõsiasjast, et kuld muutub iga aastaga järjest keerulisemalt kättesaadavaks maavaraks.

Milleks kulda kasutatakse?

Ent milleks kogu seda kulda tarvis läheb? Kõige suuremaks kulla tarbijaks on ehtetööstus, mis moodustab kogu aastasest kullaturust umbes poole. Veelgi huvitavam fakt on siinjuures see, et India majapidamised hoiavad enda käes hinnanguliselt 20 000–30 000 tonni kulda, mis moodustab üle 10% kogu maapealsest kullast. 

Suuruselt teine segment, kus kulda kasutatakse on investeeringud. Erainvesteeringud ning keskpankade nõudlus ehk avaliku sektori investeeringud moodustavad nõudlusest ca 42-43%. Era- ja avaliku sektori vahel jaotuvad mahud enam vähem võrdselt.

Ent kuld leiab kasutust ka tehnoloogiasektoris: kuna kulla erilised omadused võimaldavad seda kasutada erinevates seadmetes, “neelab” tehnoloogiasektor umbes 7–8% maailmas toodetud kullast. Tehnoloogia kiire arengu tõttu võib aga arvata, et see protsent võib lähitulevikus tõusta.

Vajadus ega nõudlus kulla järele ei ole seega kuhugi kadunud, vaid tõotab lähitulevikus veelgi tõusta. Kuld aga muutub samal ajal aina keerulisemalt kättesaadavaks maavaraks, mis väljendub omakorda ka maailmaturuhinnas. Ettenägelikul investoril tasuks seega aegsasti tegutseda ning mõelda enda portfelli riskide hajutamise peale.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli head ideed raha kasvatamiseks oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kolm korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.