Taaskasutus on aina keskkonnateadlikuma maailma kontekstis muutunud väga oluliseks märksõnaks – järjest rohkem lähtutakse tootmisprotsessis ringmajanduse põhimõtetest ning küsitakse, kas see, mis loodud sai, leiab rakendust ka pikemas perspektiivis? Sedasama küsimust võiks küsida ka kulla kohta: kas kuld on materjalina taaskasutatav?
Romukulda taaskasutatakse pidevalt
Kes vähegi kulla põhitõdedega kursis on, teab vastust ilmselt une pealt: jah, olemasolevaid kuldesemeid on võrdlemisi lihtne ümber sulatada ning anda neile seeläbi uus elu, olgu selleks siis kullast ehted, mündid, plaadid või sootuks midagi muud.
Kõige sagedamini sulatatakse ümber kullast ehteid – näiteks vanavanemate abielusõrmustest valmistatakse noorpaarile uued ja õiges suuruses sõrmused. Sellist kulda, mis on kaotanud oma kaubandusliku välimuse või funktsionaalsuse nimetatakse romukullaks.
Selline kuld saadetakse reeglina rafineerimistehastesse ümbersulatamisse. Soovi korral on romukulda võimalik müüa ka Tavidile. Selleks pole vaja teha muud kui tulla Tavidi esindusse, kus määratakse kulla proov, kuld üle kaalutakse ning korrektne hind kiiresti välja arvutatakse. Kui soovid oma vanad kuldesemed ära müüa kodukohast lahkumata, siis saad seda teha ka posti teel.
Tasub meeles pidada, et lisaks kuldehetele võib romukullaks olla ka investeerimise eesmärgil soetatud kuldmünt või -plaat, mis on ajahamba poolt pureda saanud ning seetõttu oma kaubandusliku välimuse kaotanud. Kuna kuld on praktiliselt hävinematu ja suhteliselt kergesti ümbertöödeldav, siis sobivad taaskasutuseks kõik kullast või kulda sisaldavad esemed.
Kulda tarbitakse aina rohkem
Kuld leiab järjest enam kasutust paljudes erinevates valdkondades, seda näiteks elektroonikaseadmetes, kosmosetehnikas ja meditsiinis. Seega võib esimest korda öelda, et inimene on asunud kulda ka “tarbima” ehk asunud seda metalli kasutama ka muudel eesmärkidel peale vara säilitamise ja kauplemise.
Ent sellisel tarbimisel on ka negatiivne külg: nõnda väärtuslik metall, mida leidub tänapäeval igas nutiseadmes ja arvutis, leiab väga tihti õnnetu lõpu jäätmejaamas või prügimäel – seda põhjusel, et tihti napib meil ressurssi, et kasutult seisma jäänud elektroonikaseadmeid oskuslikult ümber töödelda ja nendes leiduvatele materjalidele uus elu anda.
Kuna statistika järgi jõuab taaskasutusse igal aastal vaid umbes 20% e-jäätmeid, jäetakse kasutult prügilatele vedelema märkimisväärne hulk väärismetalle. Muide, ühest tonnist nutitelefonidest oleks võimalik ekstraheerida 300 korda rohkem kulda kui kaevandada ühest tonnist kullamaagist – see on asjaolu, mis teeb elektroonikajäätmetest omamoodi maapealse kullakaevanduse ning mille potentsiaal on suuresti veel realiseerimata.
Lootus pole kadunud
Aina kuhjuvate e-jäätmete probleemi on õnneks märgatud ning maailmas tehakse pingutusi selleks, et katkised elektroonikaseadmed uuele ringile saata. Kuna kulla kaevandamine muutub iga aastaga aina keerulisemaks ja ressursirohkemaks, aitaks “tarbitava” kulla taaskasutamine seda probleemi leevendada.
Tegelikult on juba olemas ka selleks vajalik tehnoloogia, mis nutiseadmetest erinevad taaskasutatavad materjalid, sealhulgas kulla ekstraheerib. Ent selleks, et taaskasutatavate elektroonikaseadmete protsent tõuseks 20%-lt kõrgemale, on meil pikk tee veel minna.
Mida sellest kõigest ikkagi järeldada? Kui pöörduda tagasi esimese küsimuse juurde – kas kulda saab taaskasutada? –, siis tuleb tõdeda, et jah, kuld on maapõueressurssidest üks väärtuslikemaid, kuna erinevalt paljudest teistest on kulda võimalik ümber sulatada ja uuesti kasutusse võtta.
Kuna taaskasutamisega väheneb kaevandamisest tingitud keskkonnakahju, aitab elektroonikaseadmete ümbertöötlemine hoida kulda au sees ka järgmiste põlvkondade poolt. Et kulda juurde programmeerida ei saa, peame niisiis hoolitsema iga pisikese koguse säilitamise eest.
