Kulda on otsitud ja kaevandatud juba aastatuhandeid. Seda väärismetalli leidub kaevandataval kujul küll kõikidel mandritel peale Antarktika, kuid üks manner eristub selgelt kõigist teistest, sest just sealt on leitud maailma suurimad kullakamakad. Kui suured olid need leiud ning millisest mandrist käib jutt?
Kahe mandri kullapalavik
Tööstusrevolutsiooni ajal 19. sajandi keskel sai alguse ka niinimetatud kullapalavik, mis tõi endaga kaasa tuhandete inimeste rände nii Põhja-Ameerikasse kui ka Austraaliasse. Californias algas kullapalavik 1848. aastal, mil kohalik puusepp James Wilson Marshall leidis Sutteri saekaatri juurest kullatüki. Kullaotsimisest sai kiiresti tuhandete inimeste kinnisidee, mida hakatigi kutsuma kullapalavikuks.
Palavikuliselt ei otsitud kulda üksnes Põhja-Ameerikas. Paljud inimesed rändasid õnne ja rikkust otsima ka Austraaliasse. Seal algas nn kullapalavik veidi hiljem, 1851. aastal, kus aasta jooksul tehti mitu märkimisväärset avastust.
Kuigi Austraaliast olid inimesed ka varem kulda leidnud, hoiti iga avastust kiivalt saladuses. Kardeti, et see toob kaasa negatiivsed tagajärjed nii majandusele kui ka tööjõuturule. Põhja-Ameerika kullapalaviku eskaleerudes oli ka Austraalias saladuse pikem hoidmine osutunud võimatuks ning masside ränne Vaikse ookeani taha võis alata.
Kaks hiigelsuurt kamakat
Esimene hiigelsuur kullakamakas tõmmati välja 1858. aastal Austraalia Victoria osariigis. 55 meetri sügavuselt leitud kamakas sai nimeks Welcome Nugget ning kaalus 69 kilogrammi. Kamaka avastamise lugu on legendi järgi üsna humoorikas. Nimelt tabas üks mees kamakat kirkaga ning avastades, et tegemist on kullakamakaga, minestas ning kukkus teadvusetult samasse kohta maha. Kui teised mehed ta veidi hiljem leidsid, arvasid nad, et viimane on hinge heitnud. Kullakamakat nähes tabas šokk ka teist meest, kes samuti kulda nähes minestas.
Welcome Nugget on siiski suuruselt alles teine kullakamakas, mis maailmast leitud. Esikoht kuulub samuti Austraalia päritolu kullatükile – maailma suurim tänaseks leitud kullakamakas pärineb nimelt samuti Victoria osariigist.
Tõeline õnn tabas kaht kullaotsijat 1869. aastal – Richard Oates ja John Deason tõmbasid puujuurte vahelt välja enneolematult suure kullatüki, mis asus vaid paari sentimeetri sügavusel maapinnast. Hiigelsuur tükk kaalus 109,59 kilogrammi. Puhta kulla sisalduseks oli lausa 72 kilogrammi. Kamakas sai hüüdnimeks Welcome Stranger.
Kullakamate järgi said nime Austraalia kuldmündid
Kuna kullaotsijatel ei olnud sobivat kaalu ning suurt tükki tassida oleks olnud keeruline, otsustasid nad selle raiuda kolmeks tükiks. Seejärel transporditi kamakad panka, kus leidjatele maksti kokku 9381 naelsterlingit. Tänases vääringus oleks see kamakas maailmaturul väärt üle 4 miljoni euro.
Kuna kullakamakas otsustati sulatada, pole see tänaseks säilinud. Küll aga on Melbourne’i osariigi muuseumi ekspositsioonis selle kullakamaka elusuuruses koopia.
Kullakamakate järgi on hüüdnime saanud ka Austraalia ametlikud kuldmündid, mida kutsutakse tänaseni nugget’iteks. Samuti kujutati kullakamakat aastatel 1986-1989 välja lastud kuldmüntidel, mille järel võttis kujunduse üle känguru. Siiski kutsutakse ka kängurut kujutavaid kuldmünte veel tänaseni harjumuspäraselt kullakamakateks ehk nugget’iteks.
Niisiis püsib tänaseni kuni 150 aastat vana rekord ning ehkki ka vahepeal on leitud keskmisest suuremaid kamakaid, pole keegi suutnud kaht hiigelsuurt Victoria osariigi kullatükki troonilt tõugata.
