Ükski hea asi ei kesta igavesti – seda tuleb sageli meelde tuletada just väärtuslike või väga armsaks saanud suhete, paikade, unustamatute reiside, aga ka kallite asjade kohta. Maailma üks hinnatumaid väärismetalle ehk kuld kuulub just nende maavarade hulka, mille järele on maailmas suur nõudlus ning huvi vaibumist pole kuskilt märgata. Ent kas on oodata, et kuld saab kunagi otsa?
Kui palju üldse maailmas kulda on?
Ehkki kuld on populaarne varaklass, ei kehti sellele samasugused reeglid nagu näiteks aktsiate, võlakirjade või krüptovaluuta puhul. Erinevalt enamikest teistest varaklassidest ei saa kulda lõpmatult paljundada või juurde genereerida – seda on maailmas täpselt nii palju, nagu seda senimaani kaevandatud on ning lisaks veel see natuke, mis maapõues veel kaevandataval kujul kättesaadav on.
Ent kui palju leidub praegu kulda sõna otseses mõttes maa peal? Maailma Kullanõukogu andmed kinnitavad, et ligikaudu 200 000 tonni. Kuigi see number tundub suur, tasub paremaks mõitmiseks teisendada see arv meile tuttavamasse konteksti.
Kui kogu seni kaevandatud kuld maailmast kokku korjata ja üheskoos ära sulatada, saaksime tulemuseks veidi rohkem kui 10 miljonit liitrit vedelat kulda. Tundub ikka suur arv? Kohe mõtled ümber: nimelt mahutab üks olümpiabassein umbes 2,5 miljonit liitrit vett. See tähendab, et kogu maailma kuld mahuks ära vaid nelja sellisesse basseini. Järsku ei tundugi kulda kuigi palju maailmas olevat?
Kulda tarbitakse järjest enam
Kuld teeb oma eriliste omaduste poolest silmad ette nii mõnelegi teisele metallile – näiteks saab kulda lõpmatu arv kordi ümber töödelda, ilma et tema omadused seejuures kannataksid. See teeb kullast mõnes mõttes nagu plastiliini, mida on võimalik soovi korral ühte või teise vormi meelepäraselt voolida.
Esimest korda maailma ajaloos on kulda hakatud ka päriselt nn tarbima – eelkõige meie kiirelt arenevas elektroonikatööstuses. Seda nimelt põhjusel, et kuld ei korrodeeru ega oksüdeeru ning juhib väga hästi elektrit.
Elektroonikatööstus “tarbib” aasta jooksul umbes 9% maailmas juurde kaevandatavast kullast. Kuna on olemas kõik eeldused selleks, et nõudlus aina uhkemate ja võimsamate seadmete järele ei vaibu, tõotab see protsent tulevikus aina kasvada.
Osa kullast läheb raisku
Nagu me teame, ei ole siiani loodud ka globaalselt hästitoimivaid lahendusi katkiste elektroonikaseadmete taaskasutamiseks ning sellistest seadmetest laiaulatuslikult väärismetallide ekstraheerimiseks.
See fakt teeb e-jäätmetest küll ühe rumalamini raisatud ressursi, kuid õnneks võib siiski märgata ka positiivseid arenguid, kasvõi siinsamas Eestis. Sellegipoolest lõpetab üks osa kullast sõna otseses mõttes prügimäel ega leia mingisugust kasutust.
Millal kaevandamine lõpeb?
See kõik toob meid peamise küsimuse juurde: millal ja kas üldse kuld maailmas ükskord otsa saab? Erinevad uuringud on väitnud, et maapõuest on jäänud kaevandada veel umbes 50 000 tonni kulda ehk vaid neljandik sellest, mis meil juba maa peal olemas on ja umbes viiendik kogu maailma kullavarudest. Seda pole just kuigi palju.
Kui tänasele sarnane kaevandamistempo jätkub ka lähitulevikus, võib kulla kaevandamine lõppeda juba mitte rohkem kui paarikümne aasta pärast. Et aga kaevandamisega kolitakse järk-järgult aina raskemini ligipääsetavatesse paikadesse, muutub kulla juurdetootmine aina komplitseeritumaks ning mõistagi kallimaks. Seega ei pruugi kulla kaevandamine enam ettevõtete jaoks kasumlik olla ning kaevandamine kuivab kokku juba varem.
Võib ennustada, et selline olukord tekitab juba kaevandatud kullale selgelt tajutava hinnasurve ning see väärismetall muutub veel väärtuslikumaks ning hinnatumaks kui praegu. Ühel hetkel ületab suur nõudlus vähese pakkumise. Seega on kuld tõepoolest pikaajaaline investeering tulevikku ning põhjus, miks peaksid sellega alustama juba täna, pole kunagi olnud selgem ja mõistetavam kui praegu.
