Tavidi kullablogi

Huvitav küsimus: kas Eestis leidub kulda?

Kas avastus on väärt kaevandamist?Foto: Shutterstock

Eestis pole ühtegi kullakaevandust. Kuid see ei tähenda veel, et maapõuest seda üldse ei leiaks. Kas Eestist on siis kulda varem leitud ning kui tõenäoline on, et kaevanduse võiks luua ka meie riigi territooriumile?

Euroopa suurimad kaevandajad on meie enda naabrid

Euroopas leidub tegelikult hulganisti kullakaevandusi: kui meile kõige lähemal asuvad näiteks Kittilä kaevandus Soomes, mis on Euroopa üks suurimaid, ja Aitiku kaevandus Rootsis, siis tegelikult on Euroopa suurimaks kullakaevandajaks hoopis Türgi.

Seevastu juba mainitud Rootsi hoiab Euroopas kulla tootmise edetabelis kõrget teist kohta ning olgu öeldud, et auhinnaliselt kolmandalt kohalt leiame Bulgaaria, kelle jaoks on kuld peamine ekspordiartikkel ning majanduse elavdaja.

Värske uuring selgitas tõe

Ent kõik see paneb loomulikult küsima: kas ka Eestis võiks sarnaselt Rootsile ja Soomele kaevandamisväärset kulda leiduda?

Et Eestis asub kristalne aluskord küllaltki maapinna lähedal – Põhja-Eestis on see isegi umbes 130–180 meetrit, tasub küsimus kindlasti uurimist ning väljaselgitamist, seda enam et meie enda naaberriigid on Euroopa Liidu ühed suurimad kullakaevandajad.

Õige vastus on, et jah, Eesti territooriumil leidub kulda. Ehkki mõni üksik eestlane on kulda leidnud ka omaenda elamukrundilt, pole see aga piisavalt märkimisväärne avastus, et mõelda kulla kaevandamise peale. Siiski on vastusele järjest lähemale jõutud põhjalike uuringute toel.

Nimelt avaldas Eesti Geoloogiateenistus aasta alguses värske uuringu, mille eesmärgiks oli hinnata Kirde-Eestis Jõhvi lähedal magnetanomaaliat põhjustava rauamaagi keha ulatust ja iseloomustada sellega kaasnevaid maagistumisilminguid. 

Uuringute käigus leiti aga ka teisi huvitavaid mineralisatsiooni ilminguid, sealhulgas ka kulla ja hõbeda mineralisatsiooni. Seega näitas uuring, et Eesti kristalses aluskorras on potentsiaali väärismetallide esinemiseks sarnaselt Kesk-Rootsi ja Edela-Soomega.

Vaja on veel uuringuid, kuid algus on tehtud

Ent kas avastus on väärt ka kaevandamist? Et Eesti maapõu peidab endas ühiseid struktuurseid tunnusjooni oma Skandinaavia naabritega, kelle leiukohad on olnud kaevandamisväärsed, ei pruugi üldse olla ebatõenäoline, et esimene samm kaevandamiseks ongi juba tehtud. Milline aga võiks olla kaevandamise majanduslik potentsiaal, seda peavad kinnitama juba järgmised uuringud. 

Näiteks kehtib üldine reegel: et kulla kaevandamine end ära tasuks, peaks kulla sisaldus olema umbes 4–5 grammi tonni kohta. Kokku võiks kulda maapõues leiduda vähemalt paaritonnise varu jagu, et ettevõtmisel oleks jumet.

Seega: kes teab, äkki võime juba lähitulevikus näha, kuidas ka Eestis kulda kaevandama hakatakse? Algus on uuringute näol juba tehtud – loodame, et tõde selgub juba lähitulevikus.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli head ideed raha kasvatamiseks oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kolm korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.