Kuigi viimastel nädalatel on palju räägitud kuninganna Elizabeth II valitsusajast ja elust, leidub Euroopa ja muu maailma ajaloos ka teisi monarhe, kes on kuningriiki valitsenud enam kui pool sajandit. Üheks selliseks oli Hollandi kuninganna Wilhelmina, kellest sai kuninganna vaid kümneaastaselt ning kes ehib imeilusat 10-kuldnast münti, mille disain püsis põhimõtteliselt muutumatuna koguni 115 aastat.
Verinoorelt kuningannaks
Nagu öeldud, sai Wilhelminast ehk kuningas William III tütrest ja ühtlasi ka ainsast pärijast Hollandi kuninganna juba lapseeas. Juba noorena peeti teda väga intelligentseks, võluvaks ja taktitundeliseks tütarlapseks, kuid Hollandi ajaloo mõjuvõimsaima valitseja tiitli teenis Wilhelmina oma suurima vooruse ehk tahtejõuga.
Kuninganna valitsemisaega mahtusid mõlemad maailmasõjad, 1930ndate suur depression ja ka koloniaalvalduste iseseisvumine. Kuna esimeses maailmasõjas jäi Holland neutraalseks, säilitades head poliitilised suhted kõigi tolle aja suuremate jõududega, võib öelda, et tegemist oli väga oskusliku poliitikuga, kes teenis ülemaailmse tunnustuse ja lugupidamise juba 20-aastasena.
Lisaks poliitilistele otsustele oli Wilhelmina tõeliselt osav ka rahaasjades: tarkade investeeringute tulemusel sai temast maailma rikkaim naine, kes elas vaatamata oma hinnalisele varale siiski võrdlemisi tagasihoidlikku elu. Hollandlaste seas oli kuninganna väga armastatud, seda kogu 58 aastat kestnud valitsemisaja jooksul.
Hollandile kuulus hiigelsuur laevastik
On hästi teada fakt, et Holland on ka praegu üks maailma peamisi kaubanduse sõlmpunkte. Ent vähem on teada, et see kõik sai tegelikult alguse lihtsast kalapüügist: nimelt olid hollandlased eeskätt efektiivsed kalamehed, mistõttu läks tarvis aina paremaid ja stabiilsemaid laevu.
Samuti leiutasid just hollandlased 16. sajandil tuuleveski, mida kasutati edukalt näiteks saeveskites, kus toodeti laevaehituseks vajalikku materjali. Nii oligi 1670ndateks hiigelsuur kaubalaevastik, kus leidus rohkem laevu kui Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanial kokku.
Et aga hollandlased olid hingelt kaup-, mitte kalamehed, purjetati üheskoos nii Ameerikasse kui ka Kaug-Itta ning loodi mitmeid kasumlikke kolooniaid, mis oligi aluseks kaubanduse sõlmpunkti loomisele.
Kuldnast sai uue kuningriigi ametlik raha
Mõistagi läks kaupmeestel tarvis asjalikku vahetuskaupa – selleks saidki erinevad kuld- ja hõbemündid ehk dukatid, pennid ja florinid, mida kaupmehed üle kogu maailma aktiivselt levitasid.
Küll aga oli kuldnal täita teistsugune ülesanne – seda münti kasutati 1815. aastal, mil erinevad Hollandi provintsid koondati, kui uue kuningriigi ametlikku raha, mida kulden hoidis ühtekokku 1933. aastani. Ehkki vermiti nii 5-, 10- kui ka 20-kuldnaseid, sai just 10-kuldnane münt nendest kõige populaarsemaks.
Ehkki mündi proov ja mõõdud jäid 115 aastat täpselt samaks, tehti disainis vaid imepisikesi muudatusi, mis omakorda on selge tõend selle mündi suurest populaarsusest. Kõige rohkem vermitigi William III ja kuninganna Wilhelmina portreega kuldnaid.
Miks investeerida?
Wilhelmina 10-kuldnane kuldmünt on ühtekokku sobilik nii investeerimiseks kui ka kollektsioneerimiseks, kuna peegeldab Hollandi kuulsusrikast minevikku tähtsa kaubavahetusriigina ja sobib seetõttu hästi igasse mündikollektsiooni.
Samuti on 10-kuldnane hea valik nendele, kes soovivad säästa pikema aja vältel ja hindavad füüsilise kulla omamisest saadavat stabiilsust ja turvatunnet. Kuna kulla hinnal on teiste finantsvarade (nt aktsiad) hindadega nõrk seos, kasutavad investorid sageli kulda just portfelli hajutamiseks.
Et investeerimiskullast mündid on käibemaksuvabad ning nendega kaubeldakse kogu Euroopa kullaturul, võib öelda, et Wilhelmina 10-kuldnane kuldmünt on raha. Ent kõige olulisem tähendus peitub kuldnas kui stabiilsuse sümbolis. Kulden on Hollandi rahvast teeninud 115 aastat ja on pakkunud keerulistel aegadel stabiilset tuge. Seega võiks just 10-kuldnane olla miski, millesse investeerimist just praegusel ajahetkel kaaluda.
