Kas oled mõelnud, miks valivad investorid vahendite paigutamiseks ühe või teise varaklassi? Sageli kujuneb otsus lähtuvalt sellest, mida teised inimesed teevad või mille kohta varasemalt veidike uuritud on. Teeme asja sinu jaoks lihtsamaks ja toome välja kõige olulisemad põhjused, miks investeerida just kulda.
- Hajuta portfelli targalt
Ehkki investeerimismaailmas räägitakse pidevalt portfelli hajutamisest, ei oska suur hulk inimesi seda ikkagi sihipäraselt teha – sageli paigutatakse vara kas ühe regiooni või valdkonna aktsiatesse ning kui aktsia hind peaks kukkuma või valdkonna kasv aeglustuma, langeb kogu portfell kolinal.
Kuld on suurepärane riski hajutamise viis just seepärast, et kulla väärtus kasvab reeglina siis, kui aktsiate ja muude kõrgema riskiga varaklasside hind langeb. See tähendab, et pidevalt muutuva börsituru tingimustes pakub kuld investorile justkui langevarju või päästepaati.
Jah, füüsiline kuld pole paljude investorite jaoks atraktiivne, kuna seda tuntakse pigem vara säilitamise kui kasvatamise vahendina, kuid kuld on ajalooliselt pakkunud suurepärast kaitset inflatsiooni vastu ning vaatamata väiksemale tootlusele on tegemist kindla kaitsega juhuks, kui muud investeeringud peaksid kokku varisema. Järjest rohkem kuumeneva turu tingimustes peaks järjest enam mõtlema ka riskide hajutamise peale!
- Investeering, mida saab oma käega katsuda
Kui investeerimismaailm on tänaseks päevaks kolinud valdavalt Internetti, tuleks mõelda ka sellele, mis juhtuks siis, kui mingil perioodil ei ole meil veebile ligipääsu ehk piltlikult öeldes „tõmmatakse juhe seinast välja“.
Võimalike kriiside valguses on lähiajalugu näidanud, et just kuld pakub sellistel anomaalsetel perioodidel varale kaitset. Tegemist on reaalse offline varaga, mis on likviidne pea igas olukorras. Ka näiteks kinnisvara kohta võib öelda, et tegemist on reaalse offline varaga, kuid kuld võimaldab investeerida ja realiseerida vara oluliselt väiksemate summade kaupa.
Sealjuures tuleb arvestada, et eelpool mainitu kehtib vaid füüsilise kulla kohta – nn virtuaalse kulla puhul seda garantiid anda ei saa, kuna ka see eksisteerib, nagu nimigi ütleb, virtuaalses keskkonnas. Füüsilisel kullal on niisiis tänapäevases maailmas küllaltki unikaalne omadus – see on üks väheseid varaklasse, mis võib soovi korral olla 100% omaniku enda valduses.
Füüsilise kulla kasutamise kohta teed seega otsuse sina ise, mitte keegi teine. Soovi korral saad füüsilise kullaga igal ajahetkel teha müügi- või vahetustehingu, mis omab minimaalset seost kolmandate osapooltega (soovi korral ka täiesti anonüümselt).
- Kulla eripäras ei kahtle keegi
Kuld on aastatuhandeid olnud inimkonna jaoks väga tähtsal kohal – olgu selle näiteks investeeringud, käiberaha, abielusõrmused, elektroonikaseadmed, satelliidid, filmid, kirikud ja pühakirjad või sootuks midagi muud. Selge on see, et “kullapalavik” pole maailmast kuhugi kadunud – kõik teavad, mis on kuld ning miks see väärtuslik on.
Seega ei pea kulda investeerimisel kunagi kahtlema, kas kuld on ikka likviidne või mitte. Ostja leidub kullale alati, sõltumata maailmajaost või majandusruumist. Kulla universaalne tuntus tagab seega sinu vara säilimise olenemata sellest, millises geograafilises piirkonnas soovid seda realiseerida.
- Kullal ON ots ja äär
Ehkki kullakaevandusi on maailmas palju, mis tähendab, et kulda kaevandatakse igal aastal maapõuest muudkui juurde, ei jää see niiviisi igaveseks. Nimelt on selle väärismetalli kaevandamine aina keerulisem ja kulukam, kuna tööd liiguvad aina sügavamale maapõue. Selle tulemusel ennustatakse, et kulla kaevandamine võib lõppeda juba paarikümne aasta pärast.
Kui teiste varaklasside puhul sellist “muret” ei ole, räägib kulda investeerimise kasuks omamoodi just see fakt, et seda pole maailmas lõputult. Nimelt on välja arvutatud, et kogu maailma ajaloo jooksul kaevandatud kuld mahuks ühtekokku ära umbes 4 olümpiabasseini. Polegi ju nii palju?
Kulla puhul on seega tagatud üks universaalse maksevahendi peamistest kriteeriumidest – nappus! Seda ei saa tänasel päeval enam kindlasti öelda mitte ühegi valuuta kohta.
