Kui viimastel aastatel on metsaäris musti tegusid tegemas libeda keelega kelmidest müügimehed, siis 20–30 aastat tagasi veeti ka päise päeva ajal võõrast metsast puitu välja. Vanu aegu ja toonaseid metsaäri pettuseid meenutab metsandusekspert Mart Erik. 

20 või 30 aastat tagasi valitses Eesti metsades kaos: metsavargad toimetasid kartmatult lausa päevavalgel ja viisid metsast puid välja koormate kaupa. “Oli ka selliseid pettusi, kus vaadati kaardilt enam-vähem kilomeeter eemal samasugune metsatükk ja vale maa peal raiega vahele jäädes toodi vabanduseks, et kogemata satuti vale koha peale, sest tegelikult peaks raie hoopis kilomeeter eemal toimuma,” tõi Erik näite. 

Teinekord tõmbasid toona ka naabrimehed üksteisel nahka üle kõrvade, mängides maamärgistega. “Maamärke lihtsalt nihutati endale sobivasse paika,” rääkis ta. 

Samuti tuli ette, et võltsiti Ameerikas või Kanadas elavate vanainimeste siinse maa ja metsa dokumente. “Alles mõni aasta tagasi oli Saaremaal üks taoline juhtum, kus selgus, et dokumente oli valede allkirjadega võltsitud ja metsas raiet tehtud. Kui inimene tuli Eestisse oma valdusi üle vaatama, avastas ta oma suureks üllatuseks, et metsa polnud enam alles,” rääkis Erik. 

Pettusi on ette tulnud ka sugulaste kätte usaldatud metsades: sugulasele on antud hooldusõigus, mis lubab tal metsa majandada ja korras hoida, aga lõpuks selgub, et ta on metsa puudest tühjaks teinud ja alles on jäänud lage plats. 

“Kõige ohtlikum ongi see, kui anda oma mets kellelegi teisele kasutada ja seal astutakse kokkulepetest üle,” sõnas ta. 

Kuigi keskkonnainspektsiooni andmetel ei ole metsavargusi enam nii massiliselt toime pandud, leidub siiski näiteid ka lähiminevikust.

Aastatel 2018–2020 langetasid vargad Ida-Virumaal jupikaupa riigimetsa – selleks ajaks kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tänu vihjele metsavarguse avastas, oli pättide saagiks langenud 161 100 euro väärtuses puitu. Viimase viie aasta jooksul on Eestis avastatud kokku 131 metsavargust.