Kellele ei meeldiks puitmajad, puitpõrandad, -seinad ja ka korralik puidust mööbel. Aga selle kõige saamiseks on vaja ka metsa majandada ja selle kasvamise eest hoolt kanda. Kogenud metsakasvataja Mart Erik selgitab, mida peab metsaomanik tegema, et metsast head puitu saada.
“Mets on nagu inimene, see kasvab ja ühel hetkel jääb kasv seisma, ta hakkab vananema ning lõpuks sureb ära,” rääkis Erik. Võrdlus on kohane juba ka seetõttu, et nii metsa kui ka inimese eluiga on vägagi sarnane ulatudes umbes 80-100 aastani.
Enamasti teevad kõik metsaomanikud, kellel on majandusmets, selliseid töid, mis metsa küpseks saades, kui metsa kasv jääb seisma, võimaldab selle metsa maha võtta ja puitu mujal kasutada. “Nad kasvatavad seda metsa vastavalt tingimustele, mis neile kuuluvas metsas on, või kuidas see mets seda võimaldab,” tõi Erik välja peamise reegli, mis metsa majandamises kehtib.
Süsiniku sidumine on metsa tähtsaim roll
Teine, ja Eriku sõnul see kõige olulisem roll on metsal süsihappegaasi sidumine. On laialt teada, et süsihappegaasi on meie atmosfääris liiga palju ja meil on vaja see süsihappegaas sealt kätte saada. “50 protsenti puidu kuivkaalust moodustab süsinik. Mida paremini ja kiiremini meie metsad kasvavad, seda paremini neelab mets süsihappegaasi atmosfäärist ja talletab selle puitu.”
Seda, kui palju mets süsihappegaasi atmosfäärist seob ja kui palju on sinna talletatud süsinikku, saab Eriku sõnul lihtsalt arvutada. “Me saame mõõta, kui palju on metsas puidu tagavara ja kui palju seda igal aastal juurde kasvab ning millal kasv seisma jääb. Nii saabki seda tegelikult ka võrreldavalt vaadata, sest kasvav mets on süsihappegaasi neelaja ja talletaja. Ja see, mis seal metsas on, on süsinikuvaru.”
Kui aga mets jääb vanaks ja hakkab pehkima, siis läheb see süsinik tagasi atmosfääri. Üksik elav puu võib eraldi võttes siduda küll CO2 oma elu lõpuni, kui ta just seest ei mädane, aga puistud vananedes seda päris kindlasti ei tee. “Just sellepärast on ka kasulik see mets kasvu seismajäädes maha võtta ja sellest tooteid teha ning talletada see süsinik ehitusse, toodetesse või mujale,” selgitas ta. Maha võetud metsa asemele tuleks aga istutada uus mets, mis hakkab jälle süsihappegaasi neelama.
Eriku sõnul kinnitavad ka uuringud, et metsi tuleb majandada, sest just noored ja keskealised metsad seovad parimal moel atmosfäärist süsinikdioksiidi.
