Meie planeedil on pea iga maatükk kellegi oma või on sellel hooldaja. On selleks siis riigid, ettevõtted, organisatsioonid või eraisikud. Näiteks USAs on pea 58 miljonit inimest maaomanikud, Austraalias on eraomandis lausa 62 protsenti maast. Aga kes on planeedi suurimad ja tuntumad maaomanikud?
Maa pindala on 510 065 284,702 ruutkilomeetrit. Meie planeedi kogu planimeetriline ehk tasane maa-ala on ligi 148 939 063,133 ruutkilomeetrit. See on ligi 29,2 protsenti Maa kogupinnast, sealhulgas jääga kaetud osast.
Arvutinohikust sai USA suurim põllumaa eraomanik
Ajakirjade Forbes ja Guardian andmetel on Bill Gates rikkuselt neljas inimene maailmas ja pigem on ta end alati kirjeldanud nohikuna, kes valdab ideaalselt programmeerimist. Üllatuslikult on viimaste aastate jooksul temast saanud aga USA suurim eraisikust põllumaaomanik.
Läänerannikul, Gatesi kodukoha lähedal Washingtoni osariigis kuulub talle romantilise nimega valdusi. Näiteks on üks selline koht Horse Heaven Hills, kus võib aakri maa eest küsida 15 000 dollarit. Seal asub isegi linn, mis viitab rikkusele – Richland.
Kuid suurem osa Gatesi uuest omandatud maast asub mujal. Gatesile kuulub põllumaad 18 osariigis, nende hulgas näiteks Floridas ja Washingtonis. Tema suurimad valdused on Louisianas (27 920 hektarit), Arkansases (19 020 hektarit) ja Nebraskas (8090 hektarit). Lisaks on tal osalus 10 120 hektari suurusel üleminekumaal Arizonas Phoenixi lääneosas, mida arendatakse uueks eeslinnaks.
Kokku omab Gates ligikaudu 108 860 hektarit põllumaad, mis on väärt üle 690 miljoni dollari.
Kogu see varandus on rahandusstrateegia vili, mis sai alguse veerand sajandit tagasi 1994. aastal, mil Gates otsustas oma varandust mitmekesistada ja kontsentreeris 45-protsendilise osaluse ettevõttes, mille sünonüümiks on tema nimi – Microsoft.
Mees, kelle ta kaasas oma investeeringuid juhtima, oli võlakirjahaldur Michael Larson. Ja just Larsoni juhtimisel on Gates muutunud tehnikamehest maameheks.
Eriti hoogsalt hakkas Gates põllumaad ostma 2017. aastal. Cascade tegi Gatesi eest tehinguid üle poole miljardi dollari eest, ostes kokku rohkem kui 100 000 aakrit üheksas osariigis.
Järgmisel aastal osteti vaid mõne kuuga kokku veel umbes 171 miljoni dollari eest maad.
Kuninganna Elizabeth II valitseda on üle 2,7 miljardi hektari
Maailma suurim valitsusväline maaomanik on kuninganna Elizabeth II. Ta on Rahvaste Ühenduse juht ja seega umbes 2,7 miljardi hektari maa seaduslik omanik, hindas The New Statesman. Seega kuulub Elizabeth II-le umbes kuuendik planeedi maapinnast, vahendas Business Insider.
Tema vara hulka kuulub näiteks mitmeid suuri maa-alasid Londonis, tohutuid põllumaid Suurbritannia maapiirkondades ja üle poole Ühendkuningriigi rannikust. Kuningannale kuulub ka üle 90 protsendi maast Kanadas, kus Elizabeth II on riigipea.
Sellel kõigel on aga üks konks. Nimelt ei saa kuninganna talle kuuluvat maad müüa ja just seetõttu ei peeta seda tema eraomandiks.
Suurim eramaaomanik on naine
Juba aastaid Austraalia jõukama inimese tiitliga pärjatud Gina Rinehart on ka riigi number üks eramaaomanik.
Georgina Hope “Gina” Rinehart on Austraalia kaevandusmagnaat ja pärija. Rinehart on tema isa Lang Hancocki asutatud eraomanduses oleva maavarade uurimise ja kaevandamise ettevõtte Hancock Prospecting tegevjuht.
2016. aastal alustas kaevandusmagnaat Rinehart, kelle väärtuseks hinnatakse 17 miljardit naela, koostööd Hiina ettevõttega Shanghai CRED Pastoral, et osta lõviosa planeedi suurimast eramaast.
Kuigi austraallanna teatas eelmisel aastal, et soovib müüa 1,8 miljonit hektarit veisekasvatusmaad Lääne-Austraalias ja riigi põhjaosas, ei muuda see tema kui maailma ühe suurima eramaaomaniku positsiooni.
Enne müüki kuulub Rinehartile 9,7 miljonit hektarit maad. Kui võiks arvata, et 1,8 miljoni hektari müük lennutab ta esikohalt, siis tegelikult jääb ta ka 7,8 miljoni hektari maa omanikuna suurimaks eramaa omanikuks.
Suure hulga põllumaad otsustas ta maha müüa, et keskenduda innovatsioonile oma teistes valdustes. Muuhulgas soovib ta avada Kanadas Rocky Mountainsis uue 2800 hektari suuruse söekaevanduse.
Rooma-katoliku kirikule kuulub 70 miljonit hektarit
Võib tulla ehk üllatusena, aga tegelikult ei ole maailma suurim maaomanik mõni suur naftamagnaat või kinnisvarainvestor. See on hoopis ühe miljoni järgijaga rooma-katoliku kirik.
Lovemoney.com andmetel kuulub kirikule üle 70 miljoni hektari maad ehk maa-ala, mis on suurem kui näiteks Prantsusmaa või Hispaania. Rooma-katoliku kirikule ei kuulu ainult põllumajandusmaad, vaid ka maad Londoni, Pariisi ja New Yorgi kõige kallimates piirkondades. Näiteks kuulub Vatikanile üle 5000 kiriku- ja investeerimisobjekti üle maailma.
Forbes avaldas, et kiriku hallatava administratsiooni aruande kohaselt asub enamik Vatikani kinnisvaraosalustest Itaalias (4051). Neist enamikku kasutavad kirikuga seotud rühmitused või renditakse neid välja alandatud hindadega.
Püha Tooli pärandil (APSA) on väidetavalt ka üle tuhande kinnisvara Londonis, Genfis, Pariisis ja teistes linnades väljaspool Itaaliat. Lisaks on kiriku omanduses kinnisvara Londonis, kuhu Vatikan paigutas umbes kümme aastat tagasi rohkem kui 350 miljonit eurot.
Tegelikult ei ole selge, kas selle 70 miljoni hektari sisse kuuluvad ka muud sidususasutused nagu katoliku koolid ja haiglad, mida kogu maailmas on sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid.
