Käimasolev koroonaviiruse pandeemia on muuhulgas esitanud väljakutse kaubandusele, mille toimimist mõjutavad eeskätt erinevad kehtivad piirangud. Viimane on tinginud ka kojutarnete hüppelise kasvu: koduukse lävele või pakiautomaatidesse tellitakse toitu, riideid, elektroonikaseadmeid ja palju muud igapäevaelu edukaks toimimiseks vajalikku.
Investoritele atraktiivne
Et tellimuste arv on suurenenud, mõjutab see omakorda ka kaubandusega tihedalt läbipõimunud logistikavaldkonda. Kuna hästitoimivad kaasaegsed laohooned omavad tarneahelates keskset rolli, hoiavad kinnisvarainvestorid logistikavaldkonna arengutel aina teravamat pilku peal. Seda enam, et valdkond tõotab lähitulevikus kõvasti areneda.
Ärikinnisvarafondi Baltic Horizon juht Tarmo Karotam kinnitab, et logistikavaldkond pakub kinnisvarainvestoritele järjest enam huvi. “Vaatamata sellele, et strateegilistes asukohtades ja linnasüdames asuv kaubandus ei kao kuhugi, on ka logistika kindlasti huvitav segment, kuhu investeerida, kuid ka oma riskidega,” sõnas ta.
Tema sõnul investeerib Baltic Horizon lähitulevikus kindlasti ka logistikavaldkonda. “Hoiame valdkonnasisestel arengutel teravat pilku peal,” kinnitas ta. Selleks aga on ennekõike tarvis leida sobilik investeerimisobjekt. “Meie jaoks sobiv objekt on n-ö premium toode, uus ehitis koos pika üürilepinguga,” lisas ta.
COVID-19 kriisi ajal on paljude ettevõtete veebimüük kiiresti kasvanud. Siiski jääb veebimüügi osakaal Balti riikides olenevalt kauba või teenuse liigist 3–9% vahele.
“Meie jaemüüjate sõnul ei usu nad, et Balti riikides, kus ükskõik milline kauplus asub kodust vaid 15-minutilise sõidu kaugusel, koliks järgmise viie aasta jooksul keskmiselt üle 15% jaemüügist veebi. See tähendab, et vähemalt 85% müügist toimub endiselt kauplustes,” märkis Karotam. “Siiski saab olema logistika tugevalt kasvav segment tulevikus,” lisas ta.
Tarnemahud mitmekordistuvad
Kõikide eelduste kohaselt on maailma tarnemahtude kolmekordistumist oodata juba 2050. aastaks. Kuna logistikahooned mängivad tarneahelates üliolulist rolli, on juba saamas trendiks, et tooteid hoiustatakse seal, kust neid võimalikult kiiresti kliendini toimetada saab.
Ilmestavaks näiteks võib tuua e-poodidest soetatud kaupade tarne, kus erinevad ettevõtted pidevalt aja ning teiste kauplejatega võidu jooksevad. Seega, ehkki oleme harjunud erinevaid logistikahooneid ja ladusid nägema linnapiirist kaugemal, tõusevad järjest atraktiivsemaks laohooned, mis asuvad keskustele võimalikult lähedal ehk n-ö last mile objektid.
See on ka üks põhjus, miks investorid logistikavaldkonnast aina rohkem huvituvad. “Kuna laohooned kolivad järjest enam linnakeskustele lähemale, võib öelda, et ka selle pärast on logistika investoritele atraktiivne segment,” ütles Karotam.
Jätkusuutlikkuse tähtsus tõuseb
Lisaks logistikahoonete asukohale valmistab hetkel väljakutset ka asjaolu, et olemasolevad hooned on vanad ning nende ülalpidamine pole jätkusuutlik. Nii otsitakse pidevalt uusi võimalusi, kuidas kahjulike emissioonide teket vähendada. See omakorda mõjutab olulisel määral tulevikus loodavate rohelisemate ja jätkusuutlikumate laohoonete ehitamist.
Üheks olulisemaks missiooniks on liikuda jõuliselt edasi madal- ja liginullenergiahoonete suunas. Keskset rolli omab sel teekonnal näiteks ESG strateegia, mis tähendab, et näha tuleb suuremat pilti.
“Meie ESG strateegia võtab selgemaid piire ja sellel on oluline roll meie igapäevases äritegevuses. Aastal 2021 sertifitseerime kõik oma bürood BREEAM sertifikaadiga kas very good või kõrgem, ühtlasi lisame kõigile portelli kuuluvatele ca 300 üürilepingule nn roheklauslid,” tõi ta välja.
Lisaks on Baltic Horizon üks esimesi kinnisvara omanikke Baltikumis, kes on võtnud kasutusele GRESB mõõtemärgi, mille ettekirjutustest on lähtutud oma rohetegevusi planeerides ja ellu viies. “Usume, et jätkusuutlikud eesmärgid tugevdavad meie niigi tugevaid rahavoogudega seotud tegevusi ja stabiilseid dividendide väljamakseid investoritele,” ütles ärikinnisvarafondi Baltic Horizon juht.
Linnakeskkonna tingimused
Kuna laohoonete kolimine linnakeskkonda tõotab tulevikus jätkuda, tuleb leida häid vastuseid küsimusele, kuidas suured laopinnad kitsastes tingimustes edukalt toimima saada.
Algus on juba tehtud: näiteks võib paljudes Euroopa linnades märgata mitmekorruselisi funktsioneerivaid laohooneid, mille kõrgematel korrustel töötavad kaubaliftid. Kaldteed aga võimaldavad suurtel sõidukitel tagada ligipääsu ka hoonete kõrgematele korrustele.
Järjest enam kohtab lähitulevikus ka nn tarku ladusid, mille eesmärk on parandada laos toimuvate tegevuste tootlikkust, seda näiteks läbi erinevate seadmete kasutamise parendamise, reaalajas liikuva informatsiooni ning töötajate riskide minimaliseerimise.
Urbaniseerumine jätkub
Linnakeskkonda kolimisel on kindlad põhjused, millest üheks suuremaks on ülemaailmne urbaniseerumine. Kui vahemikus 2000–2018 tõusis Euroopa linnades elavate inimeste populatsioon 71 protsendilt 75-le, siis juba 2030. aastaks ennustatakse selleks arvuks 77,5%.
See tähendab, et aina enam kliente ja potentsiaalseid töötajaid kolib lähiaastatel maalt linna. Et rahvaarv on tõusujoonel ning rahvastik vananeb pea kõikides piirkondades, on muutumas ka tööjõus osalemise määr.
Inimkesksem lähenemisviis
Kuna see asjaolu avaldab omakorda mõju maailmamajandusele, tuleb ka logistikavaldkonnas teha teadlikke valikuid. Nii toimub juba praegu teatud protsesside automatiseerimine, mis tähendab, et aina rohkem kasutatakse ladudes ära kaasaegse tehnoloogia, sealhulgas näiteks robotite potentsiaalseid võimalusi.
Robotite kasutuselevõtu kiirenemine võib küll vähendada nõudlust teatud laotööjõu järele, kuid teisest küljest suurendab see kindlasti vajadust unikaalseid oskusi omavate spetsialistide järele.
Seega võib ennustada, et valdkond muutub inimese unikaalseid oskusi väärtustavamaks ja inimkesksemaks. Et käimasolevad trendid tõotavad lähitulevikus jätkuda, pakub logistikavaldkond kindlasti atraktiivset võimalust eesseisvateks investeeringuteks.
