Euroopa Keskpank langetas juunis baasintressimäära ja suure tõenäosusega ei jää see ühekordseks sammuks. See tähendab, et inflatsioon ei vaja enam sama tugevat ohjeldamist kui läinud aastal. Pole välistatud, et mingist hetkest vajab hinnakasv koguni hoogustamist, et see ei langeks allapoole keskpanga seatud 2 protsenti aastase hinnatõusu sihist. Tänase seisuga järgmist kärbet enne hilissügist siiski oodata ei maksa, kirjutab Swedbanki pensionifondide portfellihaldur Katrin Rahe.

Investorid ja investeerimishuvilised kogu maailmas jälgivad pingsalt maailma suuremate keskpankade intressiotsuseid, kuivõrd need mõjutavad oluliselt aktsiate, võlakirjade ning muude investeerimisvarade väärtust. Kui keskpank otsustab baasintresse kärpida, siis ainuüksi see infokild mõjub nii võlakirjade kui aktsiate hindadele positiivselt. Mõju ei avaldu intresside langetamise hetkel, vaid oluliselt varem.

Pikema perioodi vältel sõltub väärtpaberite hindade liikumine suuresti hoopis keskpanga rahapoliitika usaldusväärsusest investorite silmis. Ehk sellest, kas usutakse, et keskpank suudab inflatsiooni ja majanduskasvu hoida ettevõtlus- ja finantskeskkonna jaoks mõnusalt stabiilses ning paraja kasvuga rütmis.