Turuosaliste poolt pikisilmi oodatud USA Föderaalreservi (FED) intressikärpe tsükli sissejuhatus sai lõpuks teoks. FED alustas 0,5-protsendipunktise sammuga ning uks edasisteks intressilangetusteks jäeti pärani valla. Millise tempoga kärbetega jätkatakse, sõltub peamiselt jooksvalt laekuvatest majandusindikaatoritest. Küsimus, kas FED suudab inflatsiooniga võitluse kõrval saavutada väga harva esineva majanduse nii-öelda pehme maandumise, on jätkuvalt finantsturgude üks peamisi suunakujundajaid, kirjutab Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.

Nüüd, kui esimene kärbe on lõpuks tehtud, ei ole veel selge, kas finantsturge ootab ees jätkuv sõit uute tippude suunas või pigem midagi vähem ilusat. Leebem rahapoliitika ja madalamad intressid peaks justkui intuitiivselt pöörduma majandust survestavast vastutuulest pärituuleks ja seeläbi ka finantsturge rõõmustama. Kuid nagu kõlab tuntud ingliskeelne väljend, peitub saatan detailides. Turgude pikaajalisem reaktsioon kärbetele sõltub peamiselt sellest, kas need on piisavad majanduslanguse vältimiseks. Samas on oluline ka kärbete teostamise iseloom.

Loeb intresside langetamise kiirus

Kui USA majandus on kulgenud kiires jahtumise faasis ja FED on asunud nii-öelda tulekahju kustutamise režiimis majandust päästma, on intresse langetatud agressiivselt. Nii juhtus näiteks aastatel 2001, 2007 ja 2019. Seda, mis turgudel sellele järgnes, mäletame vast veel kõik. Samas ei ole sugugi harvaesinevad ka olukorrad, kus atra on seatud rahulikumalt ja rahapoliitika leevendus on kohale jõudnud pikema perioodi jooksul. On loomulik, et keskpanga eesmärgid võivad kiirelt muutuda ning see määrab ka rahapoliitika tööriistade kasutamise iseloomu. Kui inflatsiooniprobleem muutub deflatsiooniprobleemiks ja majanduse jahutamise asemel tuleb mõelda selle elustamise peale, tuleb jõuliselt sekkuda.