Nii nagu oli II samba sissemaksete peatamine 2009. aastal riigi jaoks vale otsus, oli viga sissemaksed peatada ka 2020. aastal. Riigil oli võimalus sel hetkel võtta rahvusvaheliselt turult 0,2-protsendilise aastase intressimääraga laenu – selle asemel võeti teadmata intressiga 2,5 aastane “laen” Eesti pensionikogujatelt, kus nüüd riigil tuleb pensionikogujatele lisaks laenu põhiosale tagasi maksta ka 9 protsenti tootlust, rääkis LHV juhatuse liige ja roheliste ning indeksfondide juht Joel Kukemelk.

“Muide, kui 2,5 aastat tagasi oleks Eesti riik saanud turult 0,2 protsendiga laenata, siis ka täna pärast viimase 40 aasta kiireimat intressimäärade tõusu saaks Eesti riik täna turult odavamalt laenu, kui oli selle laenu hind, mis Eesti pensionikogujatelt võeti,” tõi ta Geeniusega suheldes välja.

Teise samba sissemakseid tuleks riigil eksperdi sõnul vaadata kui investeeringut tulevikku, mitte kui jooksvat kuluartiklit. “Mida raskemad on lühiajalised ajad majanduses, seda tulusamad reeglina sel hetkel tehtavad pikaajalised investeeringud on,” selgitas ta.