Lisaks palgatulule tuleb tulude deklareerimise käigus maksuametile teada anda ka kõigilt investeeringutelt, sh krüptovaluutadelt, kinnisvarast või aktsiate ostmiselt ja müümiselt saadud tulud. Viimaseid on võimalik kirja panna eri viisidel ja nii võib ka maksukoormus samade tulude lõikes oluliselt erineda.

Maksuhaldurile vigase deklaratsiooniga vahele jäädes nõutakse tulud hiljem tagantjärele sisse ning neile lisandub enam kui 20-protsendiline aastane intress koos viivistega. “Võib juhtuda, et osasid tulusid ei deklareerita üldse,” kirjeldas KPMG Balticsi maksunõustaja Ene Liis Lisovik Geeniuse taskuhäälingus Investoritund üht probleemi. “Ma heas usus ütleksin, et sellistel juhtudel lihtsalt ei teata, et mingi konkreetne tulu oli vaja deklareerida,” lisas ta.

Lisoviku hinnangul hakkab maksuamet tuludeklaratsiooni õigust vaagima näiteks juhtudel, kui deklaratsiooni esitajale on vaja midagi tagasi maksta. “Siis hakatakse vaatama, kas tagastuse summa on põhjendatud,” nentis ta. “Samuti tekib maksuhalduril küsimusi siis, kui elatakse pidevalt üle oma võimete, näiteks ametlikult tööl ei käida, aga omatakse kolme kinnistut, nelja autot ja reisitakse pidevalt.”