Väärismetalle kaevandatakse kogu maailmas muudkui juurde ning ka nõudlus nende järele kasvab tohutus tempos. Küll aga on kõikide maavarade puhul selge, et miski ei kesta igavesti – kuld ja hõbe pole siinkohal erand. Ent kui palju on maailmas ikkagi hõbedat ja kui palju kulda?

Kuld ja hõbe leiavad kasutust pea igas sektoris

Kuld ja hõbe leiavad laialdaselt kasutust erinevates sektorites – neid kasutatakse ohtralt nii ehte- kui ka elektroonikatööstuses, aga järjest enam ka investorite poolt vara säilitamise ja kasvatamise eesmärgil. Ent miks need metallid nii populaarsed on?

Põhjus peitub suuresti nende metallide nõudluse ja pakkumise suhtes – hõbedat ja kulda leidub maailmas vaid teatud koguses, mis teeb pakkumise piiratuks. Piiratud pakkumise ja suure nõudlusega kaup või toode aga ongi oma olemuselt väärtuslik.

Kuid mida see “teatud kogus” ikkagi tähendab? Nagu teame, on kulda ja hõbedat kaevandatud aastatuhandeid. Lähiminevikus on aga tehnoloogia areng kaevandamist kiirendanud, mistõttu on ka nende kaevandatud väärismetallide hulk suurenenud.

Kui kauaks kulda veel jätkub?

Maailma Kullanõukogu andmetel on kogu ajaloo vältel kaevandatud veidi üle 205 000 tonni kulda (andmed 2021. aasta lõpu seisuga). Veelgi huvitavam on, et umbes kaks kolmandikku sellest hulgast on maapõuest pinnale jõudnud pärast 1950. aastast. Seda just sellesama kaevandamistehnoloogia arengu tõttu, mida varem mainisime.

Kaevandamine kestab edasi ning kulda tekib inimeste kasutusse pidevalt juurde. Kuid kui kauaks kaevandatavat kulda veel jätkub?

Erinevate hinnangute kohaselt peitub maapõues veel ligikaudu 50 000 tonni – see moodustab vaid neljandiku sellest, mis inimeste poolt juba praegu välja kaevandatud ning viiendiku kogu kulla mahust mis kaevandataval viisil kättesaadav.

Seega, juhul kui kaevandamismahud püsivad praeguse 3000–4000 tonni juures aastas, siis seisame umbes 12–17 aasta pärast fakti ees: kogu kuld, mis maapõues oli, on sealt välja kaevandatud ning see natuke, mis maapõue alles jäänud, peitub nii sügaval, et selle kaevandamine on muutunud majanduslikult ebamõistlikuks.

Hõbeda nõudlus kasvab pidevalt

Ent kuidas on lood hõbeda kaevandamisega? Hõbeda nõudlus on maailmas pidevalt kasvanud – möödunud aastal koguni 19%, mis tähendab, et hõbe teeb maailmas hetkel tõelist võidukäiku. Kuid kui palju on maailmas hõbedat?

Hõbedat on alates selle avastamise algusest kaevandatud umbes 1,7 miljonit tonni – kordades rohkem kui kulda. Võrdluseks: kui kogu maailmas leiduv kuld kokku koguda, mahuks see kuubikusse, mille kõik küljed oleksid umbes 28 meetri pikkused. Seevastu hõbeda puhul peaks kuubiku külje pikkus olema 55 meetrit. Kuubikute ruumala erineks seega umbes 7,6 korda.

Hõbedat “tarbitakse” kullast rohkem

Kui aga rääkida veel maapõues peituvast hõbedast, mida saab kaevandada, on spetsialistid optimistlikud: arvatakse, et koguni 530 miljonit tonni hõbedat on jäänud veel kaevandada. Küll aga “tarbitakse” hõbedat inimeste poolt järjest enam – ligikaudu 50% kaevandatud hõbedast on kas elektroonika- või muu tööstuse poolt „ära kasutatud“. Sellest suur osa on paraku jõudnud ka e-jäätmena prügimäele.

Umbes 45% kaevandatavast hõbedast neelab igal aastal ehtetööstus, samuti kasutatakse hõbedat lauanõude ja dekoratsioonide valmistamiseks. Vaid umbes 3% kaevandatavast hõbedast kulub igal aastal uutele investeerimistoodetele ehk hõbemüntidele ja -plaatidele – küll aga oli nõudlus investeerimishõbeda järele koguni 278,8 miljonit untsi, mis tähendab, et hõbe on tõusuteel ka investeerimismaailmas.

Et kulda on oluliselt vähem kui hõbedat, on arusaadav, et see erinevus väljendub ka hinnas – ehkki hõbe oli varasemas ajaloos teatud perioodil isegi väärtuslikum kui kuld, on jõujooned tänaseks väga selged ning kuld jätkuvalt hõbedast kallim. See aga annab hea võimaluse hõbeda investoritele, kuna hõbe on kergemini kättesaadav ning seetõttu on hõbedasse investeerimisega ka lihtsam alustada.