Pilk peale: need on maailma suurimad kullakaevandused

Kullakaevandus Grasbergis. Allikas: Shutterstock
Kullakaevandus Grasbergis. Allikas: Shutterstock

Kulda kaevandatakse maailmas pea igal kontinendil, erandiks on vaid Antarktika. Ehkki kullakaevandusi võiks võrrelda nii kaevandamise mahtude, maalappide suuruse, töötajate arvu, sügavuse kui ka paljude muude indikaatorite järgi, korduvad erinevates edetabelites sageli ühed ja samad nimed. Kus täpsemalt need kullakaevandused ikkagi asuvad?

South Deep, Lõuna-Aafrika Vabariik

Maailma üheks suurimaks kullakaevanduseks peetakse Johannesburgist, mis tõlkes tähendab kullast linna, 45 kilomeetrit edelas asuvat South Deep kullakaevandust, mis alustas tööd juba 1961. aastal. Ühtlasi on tegemist maailma ühe sügavama kullakaevandusega: sügavaimates kohtades ulatub kaevandus koguni 3 kilomeetrit sügavale maapõue.

Aktiivne kaevandus käib ühtekokku umbes 4300 hektari suurusel alal. Kulda ennustatakse kõikide eelduste kohaselt selles piirkonnas kaevandada vähemalt 2092. aastani.

Grasberg, Indoneesia

Maardla avastas Hollandi geoloog Jean Jacques Dozy, kes käis 1936. aastal vallutamas Uus-Guinea kõrgeimat mäetippu, kuid leidis eest hoopis ohtralt kullamaaki. Mägi, millelt kuld avastati, hakkas Dozy kutsumise järgi kandma nime Ertsberg (hollandi keeles “maagi mägi”). Mäe vahetus läheduses asub nüüd maailma üheks võimsamaks kullakaevanduseks peetav Grasberg.

Ehkki kullakaevanduse puhul võiks arvata, nagu asuks see meist allpool ehk sügaval maapõues, ei ole see alati nii: kuna kulda leidub palju just mäestikes, leiab Grasbergi kaevanduse muust maailmast äralõigatud paigast kuulsa Jaya mäe lähedal. Nii käib igapäevane kaevandustöö Grasbergis mägede kõrgusel.

Olimpiada, Venemaa

Siberi idaosas asuv Olimpiada kullakaevandus on Venemaa suurim ning kuulub seega ka maailma võimsamate kullakaevanduste hulka. Kullavarud avastati piirkonnas 1970. aastal ning kaevandustööd said alata 26 aastat hiljem, 1996. aastal.

Selle aasta alguses teatas Venemaa suurim kaevandus- ja metallurgiaettevõte Polyus, et tulevikus lülitatakse kaks Venemaa kullakaevandust, sealhulgas Olimpiada, üle hüdroenergiale, vähendamaks atmosfääri lenduvate emissioonide hulka. Seeläbi õnnestub kaevandustöid tulevikus läbi viia keskkonnasõbralikumalt kui varasematel aastakümnetel.

Lihir, Paapua Uus-Guinea

Lihiri saarel asub üks suurimaid teadaolevaid kullamaardlaid maailmas, mis avastati 1982. aastal. Kulda on seal piirkonnas kaevandatud alates 1997. aastast.

Huvitavaks teeb selle kaevanduse fakt, et see asub kustunud, kuid geotermiliselt siiski aktiivses vulkaanikraatris, mis kannab nime Luise Caldera. Seega leidub piirkonnas ka kõrge ja mõõduka temperatuuriga kuumaveeallikaid ja keevaid mudabasseine.

Muruntau, Usbekistan

Tegemist on maailma ühe suurima, kui mitte kõige suurema kaevandusega, mille ala kogupikkuseks on 3,5 kilomeetrit, laiuseks 2,7 kilomeetrit ja sügavuseks 600 meetrit.

Maardla avastati Kyzyl Kum kõrbest 1958. aastal ning kaevandustööd algasid 1969. aastal. Tegemist on muuseas ka maailma suurima pealmaakaevandusega, mis tähendab, et kulda ei kaevandata mitte maa all, vaid avatud maapõues.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kaks korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.