Tavidi kullablogi

Müüt või tõde: kas kullaga saab poes maksta?

Kullastandard oli kasutusel paljudes riikides suurema osa 20. sajandist.Shutterstock

Kuld on läbi ajaloo olnud paljude riikide jaoks samasugune ametlik valuuta nagu dollar, euro või kroon. Ent siiski võib kulda ka endiselt pidada rahaks nii mõneski maailmanurgas. Kas ja millistel tingimustel saab kullaga maksta?

Kullastandardit enam pole

Veel eelmise sajandi alguses oli paljudes riikides kasutusel kullastandard, mis tähendas, et teatud hulk kulda võrdus teatud koguse valuutaga ja kulda sai soovi korral sularaha vastu vahetada ning sellega soovi korral ka maksta.

Kullastandard oli kasutusel paljudes riikides suurema osa 20. sajandist. Ameerika Ühendriigid loobusid kullastandardist alles 1971. aastal, mis ei leidnudki ju tegelikult aset kuigi ammu. Tänapäeval selline monetaarsüsteem muidugi enam ei toimi, kuid kullas on teoreetiliselt siiski võimalik veel arveldada ja sellist kulda müüakse ka Tavidi esindustes. Sellest kohe lähemalt räägimegi.

Kuldmündilt leiab palju andmeid

Selleks, et kulla erinevatest omadustest ja võimalustest paremini aru saada tasuks meil lähemalt uurida mõnda investeerimismünti. Esimesena hakkab tõenäoliselt silma mündi uhke kujundus ja särav läige, kuid mida lähemalt mündi mõlemat külge vaadelda, seda rohkem informatsiooni silma hakkab.

Näiteks saad Australia Kangaroo kuldmündi külgede pealt teada mündi vermimise aasta (2019), kaalu (1oz) ja kullasisalduse (999,9). Kui vaadata veelgi tähelepanelikumalt, siis märkad Elizabeth II portree alumise ääre läheduses ka pisikesi initsiaale IRB, mis kuuluvad mündi kujundajale Ian Rank-Broadley’le.

Ent mündi esiküljelt leiame veel ühe olulise detaili: nimelt on sinna märgitud “100 dollars”. See toobki meid selle artikli peategelase ehk nominaalväärtuse juurde. Ei, nominaalväärtus ehk nimiväärtus ei ole kuldmündi reaalne hind, nagu seda tihtilugu eksikombel arvatakse. Praeguse kulla maailmaturuhinna juures on kuldmündi reaalhind nimiväärtusest oluliselt kõrgem. 

Milleks siis nimiväärtus?

Ent milleks nimiväärtust siis kuldmündile üldse märgitakse? Põhjus on üsna lihtne: nimelt on kuldmündid seaduslikuks maksevahendiks selles riigis, kes mündi on emiteerinud. See tähendab, et Australian Kangaroo kuldmündiga saab soovi korral Austraalias maksta. Lisaks on keskpanga poolt garanteeritud ka kuldmündi väärtus vastava nominaalväärtuse ulatuses.

Ent kas Austraalia on ainuke riik? Sugugi mitte: tegelikult võib riigi poolt välja antud müntidega tehniliselt maksta ka mujal maailmanurkades. Näiteks saab Kanadas teha oste Kanada Maple Leaf kuldmündiga, Ameerika Ühendriikides näiteks Ameerika Eagle’i kuldmündiga, Suurbritannias Britannia kuldmündiga ja Hiinas Hiina Panda kuldmündiga.

Võrreldes aga mõne kuldmündi reaalhinda ja nimiväärtust võib kiiresti jõuda loogilise järelduseni, et praeguse hinnastatuse juures ei ole kuldmündiga leiva ja piima ostmine siiski eriti mõistlik.

Praeguse maailmaturuhinna juures on investeerimiskullast müntidega jätkuvalt mõistlikum kaubelda reaalväärtusest lähtudes – Eestis saab seda mugavalt ja turvaliselt teha Tavidis. Tänu suurele koostööpartnerite võrgustikule pakub Tavid nii kulla ostu kui ka müügi poole pealt turu parimat hinda.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli head ideed raha kasvatamiseks oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kolm korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.