Ei ole saladus, et kullal on inimkonna ajaloos olnud täita väga oluline roll. Kuld on ehtinud riigijuhtide päid, teeninud inikonda müntide kujul kui maksevahend ja kaubanduse lahutamatu osa ning teeninud investoreid vara säilitamisel ja rikkuse kasvatamisel. Ent millal kulda päriselt kaevandama hakati ning kus asub maailma vanim kullakaevandus?
Vanimad aarded on leitud Bulgaariast
Täpset päeva, mil inimesed kulla avastasid ning seda aktiivselt kaevandama hakkasid, ei ole kahjuks tänaseni teada. Küll aga saab kulla kaevandamise alguse umbkaudset aega ennustada leitud varanduste põhjal – näiteks pärinevad vanimad tänaseks leitud kullast aarded ja ehted Bulgaariast, täpsemalt Varna linna matmispaigast. Et hauad rajati sinna umbes ajaperioodil 4700–4200 eKr, võib arvata, et kulla ja inimese vaheline suhe ulatub vähemalt 7000 aasta taha.
Siiski pole kõnealune Varna kalmistu sugugi ainus iidne leiukoht – kulda on omajagu leitud ka mujalt Bulgaariast, sealhulgas näiteks Hotnitsa, Pazardžiki ja Provadia linnast. Sellegipoolest nimetatakse Varnast leitud kulda sageli vanimaks, kuna sealne leid oli kõige suurem ja mitmekesisem.
Kaevandamine ulatub aastatuhandete tagusesse aega
Ent kus seda kulda kaevandati? Ka seda on arheoloogidel võrdlemisi raske määratleda olnud. Nii palju võib aga öelda, et vanim teadaolev kullakaevandus paikneb Gruusia lõunaosas ning seda teatakse Sakdrisi kaevanduse nime all.
Ajaloolise avastuse mõttes pole tegemist aga sugugi vana uudisega – nimelt viisid Gruusia ja Saksamaa teadlased piirkonnas läbi suuremahulised uuringud alles hiljuti: täpsemalt aastatel 2004–2011. Uurijad leidsid mäe seest lisaks haamritele ka iidsed tunnelid, mille vanus ulatub vähemalt 5400 aasta tagusesse aega.
Tööde käigus sai selgeks, et sealne ehk hetkel vanim teadaolev kullakaevandus võis saada alguse umbes 3000–4000 aastat eKr, mis teeb Sakdrisist vanima teadaoleva kullakaevanduse maailmas.
Kust pärineb Egiptuse kuld?
Nagu teada, leidis kuld laiemat kasutust ka Egiptuses, kust on leitud 5000 aastat tagasi valmistatud kullast aardeid ja ehteid. Eeskätt kasutati kulda muidugi uhkete templite ja vaaraode hauakambrite kaunistamiseks. Ent kust see kuld siis õigupoolest algselt pärines?
Arheoloogid on arvamusel, et Egiptuse kuld pärines Lähis-Idast – vaaraode jaoks vajalikku kulda kaevandati näiteks Punase mere lähistel ning Niiluse kallastel, samuti ka Nuubia kõrbes. Kui aga kullavarud otsa lõppesid, imporditi seda Jeemenist või Aafrika mandri lõunaosast.
Siiski polnud ka egiptlased ainsad, kes kullast juba aastatuhandeid tagasi lugu pidasid: mesopotaamlased ja palestiinlased said vajaliku kulla Egiptusest ja Araabia poolsaarelt. Asteekide ja inkade kuld, mida on leitud Mehhikos ja Peruus, pärineb suures osas Colombiast, ehkki tõenäoliselt toodi kulda sisse ka kaugematest piirkondadest.
Kui konkistadoorid ehk hispaanlastest ja portugallastest vallutajad Uut Maailma avastasid ning inkade ja asteekide asulaid 16. sajandil rüüstasid, sulatati paljud kullast sõjatrofeed ümber kuldmüntideks ja -kangideks.
Niisiis on kulla ajalugu tohutult mitmekesine ja eriskummaline, mistõttu on arusaadav, miks pakub see ajaloolastele väga suurt huvi. Võib vaid ette kujutada selle inimese nägu, kes kulda esimest korda käes hoidis – vaevalt, et ta siis aduda oskas, millise erakordse väärismetalliga tegemist on ning millist rolli see inimkonna ajaloos mängima hakkab.
