Ajal, mil investeerimine on eestlaste seas erakordselt populaarseks muutunud, otsitakse igapäevaselt sobivaid varaklasse ja võimalusi oma raha paigutamiseks. Üheks parimaks viisiks, kuidas investeeringuid teha, on kindlasti kuld, kuna selle abil on võimalik oma vara väärtust säilitada – seda enam, et just pikaajaline investeerimine on vara kasvatamise kui seatud eesmärgi täitmiseks kõige mõistlikum viis.

Nagu pea iga teise varaklassi puhul, liigub ka kulla hind kord üles- ja siis allapoole. Ent millest see sõltub ning miks hind paigal ei püsi, sellest kohe räägimegi.

Sõltub maailmaturuhinnast

Ent kui palju kuld ikkagi maksab? Selleks on vaja pöörata pilk maailmaturuhinna graafikule, kus kulla praegune hind ja selle liikumine reaalajas näha on. Olgu öeldud, et reeglina räägitakse kulla hinna puhul untsidest – seetõttu valmistatakse ka investeerimistooteid enamjaolt untside, mitte grammide kaupa. Tänu sellele on ka investoril lihtsam graafikut jälgida ja sellest järeldusi teha.

Nagu teistegi varaklasside puhul, sõltub kulla maailmaturuhind kullaga tehtud tehingutest ja nende mahust. Tänasel turul tehakse umbes 99,7% tehingutest virtuaalse ehk paberkullaga, mis sisuliselt tähendab, et kaubeldakse väärtpaberite, mitte kulla endaga. Sellisel juhul pole võimalik seda, mida osteti, mitte kunagi oma silmaga näha, kuna see kuulub mõnele suuremale institutsioonile.

Füüsilise kulla puhul on asi palju läbipaistvam: sinu investeering on silmaga nähtav ja käega katsutav ning see tähendab, et vara kuulub täielikult sinule. Ühtlasi on füüsilisel kullal ka emotsionaalne lisandväärtus, olgu selleks siis näiteks ajaloolise kuldmündi kirev kultuuriline taust, mälestusväärne lugu sellest, kuidas kuld mõne sõbra või sugulase poolt sinule kingiti, või hoopis numismaatiline väärtus – sulle lihtsalt meeldib erilise kujundusega kuldmünte koguda.

Nõudlus ja pinged ühiskonnas

Nagu öeldud, sõltub ka füüsilise kulla hind maailmaturuhinnast, mis tuletatakse peamiselt New Yorgi, Londoni ja Aasia väärismetallide turgudel läbiviidud tehingutest. Paljuski dikteerib hinda mõistagi nõudlus – füüsilise kulla puhul on selle heaks näiteks on koroonaviiruse pandeemia, mis kulla hinna rekordtasemeni lennutas.

Selle taga on lihtne põhjus: kui inimene tunnetab kriisi lähenemist, pöördub ta turvalisemate ja kindlamate varaklasside poole. Kuna kuld on ajalooliselt sellist “varjupaika” pakkunud, ei saa ka imestada, miks kordus sarnane muster pandeemia valguses.

Ent kulla hind on tundlik ka kõikvõimalikele teistele ühiskonnas toimuvatele sündmustele. Võiks öelda, et kulla hind peegeldab meile maailmas toimuvat küllaltki täpselt – kui pinge ja ebakindlus tõusevad, kasvab suure tõenäosusega ka kulla hind ning paneb üksikinvestoreid ja suuremaid institutsioone otsima turvasadamaid.

Kas hind tõuseb veelgi?

Võib oletada, et lähitulevikus on oodata kulla hinna veelgi suuremat tõusu –  suurenev hirm inflatsiooni ees, majanduse ülekuumenemine ja sellest tulenev riskide maandamise soov on peamised argumendid, mis seda toetavad. Seda enam, et kulda pole maailmas lõputult ning seda ei saa ühe nupuvajutusega juurde genereerida, seega suureneva nõudluse korral tuleb füüsilise kulla puhul alati arvestada ka väga limiteeritud pakkumisega.

Et kulda on erinevate ennustuste kohaselt jäänud maapõuest kaevandada vaid umbes 50 000 tonni, ennustatakse, et 20 aasta pärast kulda maapõuest enam kullakauplejatele juurde ei tule. Seega tuleb taaskasutada seda kulda, mis juba olemas on ning turuosalised hakkavad sellisel turul konkureerima ressursi eest, mida juurde enam ei teki.