Krugerrand on kõige edukam kuldmünt, mis Lõuna-Aafrika Vabariigis iial välja on antud. Ent tema märkimisväärne edulugu ei piirdu vaid ühe piirkonnaga – tegemist on 21. sajandi kõige populaarsema ehk enimostetud kuldmündiga. Kuid milles seisneb täpsemalt selle kuldmündi edu saladus?
Krugerrandi mündil puudub nominaalväärtus
Et just Lõuna-Aafrika oli eelmise sajandi keskel maailma suurim kullakaevandaja – ligi 50% kogu maailmas igal aastal kaevandatud kullast pärines just nimelt sealt –, on just sellel mündil mängida väga oluline roll kohalike kullavarude müügi hõlbustamisel.
Krugerrandi kuldmünt lasti esimest korda välja 1967. aastal ning populaarseks sai see eelkõige kui esimene münt maailmas, mis sisaldas 1 untsi (31,1 grammi) puhast kulda. Seetõttu eristab seda teistest kuldmüntidest üks oluline erinevus – nimelt pole kummalgi poolel kirjas nominaalväärtust. Sel on lihtne põhjus: et münt pole seotud ühegi riigi valuutaga, on selle väärtus täpselt nii suur kui selles sisalduva ühe untsi puhta kulla hetkehind maailmaturul.
Krugerrandi mündi puhul on tegemist väga vastupidava investeerimistootega: et kuldmündi proov on 916,7, mis tähendab, et see sisaldab 91,67% puhast kulda ning ülejäänu on vask, tugevdab kulla ja vase sulam selle pinda, mistõttu sobib münt hästi ka käiberahaks. Lõuna-Aafrikas ongi Krugerrandi kuldmündid seadusliku maksevahendi staatuses ning neid võetakse vastu ja vahetatakse laialdaselt kogu maailmas.
Krugeri väed kindlustasid buuridele ajaloolise võidu
Ent miks on mündi nimi just Krugerrand? Nimelt on mündi esiküljel kujutatud Lõuna-Aafrika Vabariigi ehk tollase Transvaali endist presidenti Stephanus Johannes Paulus Krugerit, kes sai rahvusvaheliselt tuntuks kui Buuri vastupanujõudude juht Inglise-Buuri sõjas 19. sajandi lõpus.
Sõjaväes kiiret karjääri teinuna edutati mees kiiresti Transvaali vägede komandant-kindraliks ning tema diplomaatilised võimed olidki buuride esimeses kokkupõrkes brittidega 1877. aastal need, mis kindlustasid buuridele ajaloolise võidu. Tänu oma suurele populaarsusele valiti Kruger kolm aastat hiljem Transvaali Vabariigi üldvalimistel presidendiks.
Lõuna-Aafrika peidab endas maailma suurimaid kullamaardlaid
Siiski ei jäänud rahu buuride ja Briti võimu vahel kauaks kestma, kuna Witwatersrandi piirkonnast Transvaali Vabariigi aladelt avastati suured kullavarud, kus asuvad tänase päevani maailma suurimad kullamaardlad – nimelt arvatakse, et ligi 50% kogu maailmas iial kaevandatud kullast pärineb just sellest Lõuna-Aafrika piirkonnast.
Seega sooviti kullavarude müümise hõlbustamiseks luua investeerimismünt, mis oleks valmistatud just Lõuna-Aafrika kaevandustest pärit kullast. Lõuna-Aafrika keskpank kiitiski omakorda mõtte heaks ning andis loa Krugerrandi müntide vermimiseks.
Kui kõige esimesed mündid vermiti 1960ndate lõpus Saksamaal, siis alates 1970ndate aastate algusest vastutab nende valmistamise eest South African Mint rahapaja. Muide, praeguseks on müüdud kokku üle 60 miljoni eri suuruses Krugerrandi mündi ehk umbes 48 miljonit untsi kulda. See fakt teebki Krugerrandist kõige populaarsema ja enimostetud mündi 21. sajandil.
Krugerrandile leidub alati ostja
Krugerrandi kuldmündi kasuks räägib likviidsuse aspekt – et tegemist on mündiga, millega kauplevad mündivahendajad, investorid ja pangad üle kogu maailma, kindlustab see nendele kuldmüntidele alati turu. Lihtsamalt öeldes: Krugerrandile leidub alati ostja.
Samuti pakuvad Krugerrandid investorile suurepärast võimalust mitmekesistada oma portfelli, aga ka võimalust nutikalt sääste paigutada. Füüsilise kulla omamine pakub stabiilsust ja turvatunnet pikema aja vältel ning Krugerrandi kuldmünt on selle ehtne näide.
Ent väga oluline argument on Krugerrandi kullaproov – 916,7 –, mistõttu on münt väga vastupidav. Ühtlasi ei väljendata Krugerrandi mündi nimiväärtust väljendata rahas – see tähendab, et Krugerrand on täpselt 1 troiunts kulda. Seega, kui pead oluliseks väikest juurdehindlust võrreldes kulla turuhinnaga, on Krugerrand ainuõige valik.
