- Särav koidik
Kulla keemilise elemendi sümbol on Au, mis on lühend ladinakeelsest sõnast aurum – viimane tähendab tõlkes “säravat koidikut” või ka “päikesetõusu kuma”.
- Kuld on hävinematu
Põhjus, miks kulda kasutatakse väga palju nii ehte-, elektroonika- kui meditsiinitööstuses, peitub selle väärismetalli erilistes omadustes: nimelt on seda põhimõtteliselt võimatu hävitada.
Kulla sulamistemperatuur on 1064 kraadi, ta ei oksüdeeru, hallita, roosteta ning teda saab lõpmatul hulgal ümber töödelda. See tähendab, et see kuldsõrmus, mida sa igapäevaselt kannad, võis kunagi ehtida hoopis kedagi teist, kes elas hoopis teisel sajandil, ja hoopis teisel kujul.
- Investeerimiskuld on käibemaksuvaba
Kuld on investeerimise jaoks kõige populaarsem väärismetall. Põhjuseid selleks on palju, kuid kõige tähtsam on teada, et tegemist on eelkõige väga turvalise ja lollikindla viisiga oma vara väärtuse säilitamiseks.
Muide, investeerimiskuld on Euroopa Liidus käibemaksuvaba, mis annab talle teiste varaklasside ees veel ühe selge ja konkreetse eelise.
- Olümpiamedalid pole tehtud kullast
Kui arvasid, et alanud XXXII olümpiamängudel riputatakse sportlastele kaela puhtast kullast võidumedalid, siis sa eksisid: nimelt sisaldab kuldmedal vaid umbes 6 grammi jagu kulda – lõviosa ehk umbes 92% on tegelikult valmistatud hoopis hõbedast.
Viimane kord, kus olümpiavõitja sai võiduks puhtast kullast medali, leidis aset enam kui 100 aastat tagasi, 1912. aastal Stockholmis peetud olümpiamängudel.
- Ka ookeanis leidub kulda
Kulda kaevandatakse peamiselt kullakaevandustes, mida leidub üle kogu maailma. Ent kas teadsid, et ka meie planeedi ookeanid sisaldavad umbes 20 miljoni tonni ulatuses kulda?
Ühe uuringu kohaselt leidub Atlandi ookeanis iga 100 miljoni tonni kohta üks gramm kulda. Sellegipoolest on kulda ikkagi mõistlikum kaevandada kui veest välja pumbata.
- Meie organism sisaldab kulda
Jah, lisaks maapõuele, kosmosele ja ookeanidele võib kulda leiduda ka meie organismis. Umbes 70 kilogrammi kaaluva inimese organismis leidub umbes 0,2% jagu kulda, seda peamiselt juustes, aga ka näiteks vereringes. Seega pole tegelikult vale kutsuda oma kallimat kullatükiks – mingi tõeraas selles ju on!
- Kuldne kesktee
Kas oled mõelnud, kust tuleb väljend “kuldne kesktee?” Nimelt pärineb see ütlus antiikaja vanakreeka filosoofi Aristotelese suust, kes kasutas võrdlust kullaga selleks, et kõnelda tasakaalukusest. Pole siis ime, et kulda investeerimist turvaliseks ja kindlaks varaklassiks peetakse.
- 7% iga-aastasest kulla toodangust läheb elektroonikatööstusesse
Kaevandatud kullast umbes 7% kasutatakse elektroonikaseadmete valmistamiseks, seda näiteks põhjusel, et kuld juhib väga hästi nii soojust kui elektrit. Nüüdseks on kulda elektroonikaseadmetes juba nii palju, et ühest tonnist elektroonikaseadmetest oleks võimalik ekstraheerida suuremas koguses kulda kui maapõuest kaevatud maagist. Seda tehnoloogiat juba tasapisi ka kasutatakse, mis tähendab, et tulevikus on võimalik elektroonikaseadmetes kasutatud kuld tagasi ringlusse tuua.
9. Kõige rohkem kulda kaevandab Hiina
Ehkki ajalooliselt troonis maailma kõige suuremate kullatootjate esikohal Lõuna-Aafrika, siis viimastel aastatel on edetabeli etteotsa tõusnud hoopis Hiina. Kuna nõudlus selle väärismetalli järele riigis ainult kasvab, õitseb ka Hiina kullaturg, seda enam, et hiinlaste uskumuse järgi toob kuld head õnne ning näitab, et inimene on finantsilised otsused teinud kaalutletult.
10. Hirm kulla ees ehk aurofoobia
Inimesed kardavad sageli pimedust, kõrgust, putukaid ja roomajaid, kuid tõenäoliselt ei teadnud sa, et mõndadel inimestel on ka paaniline hirm kulla ees.
Aurofoobia peamiseks sümptomiks on paanikahood, kuid sageli esineb ka liiga kiiret või aeglast hingeldamist, iiveldust ja ebaregulaarset südametegevust. Nagu paljude teiste foobiatega, aitab ka aurofoobia vastu psühholoogiline nõustamine ning foobia tekitanud mälestusega silmitsi seismine. Seega ei pruugi kuld üldsegi mitte igaühel silma särama panna.
