Hõbe on maailmas pea sama vägev tegija kui kuld – seda kasutatakse pea igas sektoris ning nõudlus hõbeda järele kasvab igal aastal. Ent kui palju sa hõbedast tegelikult ikkagi tead? Loe edasi ja saad kohe teada.
- Peeglike seina peal
Hõbe on kõige parema peegeldusvõimega metall maailmas – ta peegeldab tagasi koguni 95% pinnale langevast valgusest. See on ühtlasi ka põhjus, miks valmistati varasemas ajaloos peegleid peamiselt just hõbedast. Kuna aga hõbepeeglid on mõistagi väga kallid, täidab tänapäeval seda rolli suurepäraselt hoopis soodsam alternatiiv ehk alumiinium. Endiselt kasutatakse hõbedat rohkelt aga näiteks teleskoopide, mikroskoopide ja päikesepaneelide valmistamisel.
- Sündinud hõbelusikas suus
Kas tead, kust pärineb väljend “sündinud hõbelusikas suus”? Ehkki selle väljendi kasutamine viitab sageli jõukasse perre sündinud lapsele, on seda tegelikult ajaloos seostatud hoopis nende laste parema tervisega, keda hõbelusikaga toidetakse. Olgu igaks juhuks öeldud, et mingit teaduslikku põhjendust sellele väitele leitud ei ole.
- Kust hõbe tuleb?
Looduses leidub puhtal kujul hõbedat väga vähe, mistõttu tuleb teda erinevatest maakidest eraldada ning niinimetatud puhas hõbe saadakse reeglina hoopis sulatamise teel. Kõige rohkem hõbedat toodetakse Mehhikos, Hiinas ja Peruus, aga ka näiteks Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Venemaal ja Austraalias.
- Hõbeda võluvõimed
Nagu kullale, on ka hõbedale omistatud ajaloos erinevaid võimeid ja omadusi. Hõbe suutis väidetavalt ravida haigustest, tuua head õnne ning peletada eemale kurjad vaimud. Samuti arvati, et just hõbekuulid on parim relv tontide, libahuntide, kodukäijate ja nõidade vastu.
- Särav hõbe
Hõbeda keemiline sümbol on teatavasti Ag, mis tuleb ladinakeelsest sõnast “argentum”. See aga omakorda pärineb sanskritikeelsest sõnast “argunas”, mis tähendab tõlkes “säravat”. Seega viitab see sõna otseselt hõbeda muljetavaldavale väljanägemisele.
- Olümpiamedalite saladus
Ehkki Olümpiamängude kuldmedali puhul võiks eeldada, et see on tehtud üleni puhtast kullast, on see tegelikult hoopis teistmoodi, kui paljud inimesed sageli ekslikult arvavad – kuldmedalid sisaldavad koguni 92,5% ulatuses hõbedat ning vaid 6 grammi kulda.
- Hõbe nagu plastiliin
Kindlasti oled varasemalt Tavidi kullablogist lugenud, kui hästi töödeldav ja pehme metall on kuld. Tegelikult ei jää hõbe siinkohal kullale kuigi palju alla: ühest untsist hõbedast saab valmistada soovi korral koguni 2,4 kilomeetrise peenikese traadi.
- Hõbe on vähemalt sama vana kui kuld
Hõbe oli üks esimestest metallidest, mis inimese poolt üldse avastati: kõige vanemad hõbedaleiud pärinevad umbes aastast 4000 eKr. Muide, just hõbe oli esimene metall, millest hakati rahamünte vermima ning Vana-Egiptuses omas see metall veel kõrgemat väärtust kui kuld. Võimalik, et sõnad “hõbe” ja “raha” omavad just seetõttu vähemalt 14 eri keeles üht ja sama tähendust.
- Hõbe juhib kõige paremini elektrit ja soojust
Ühest tegurist, miks hõbedat elektroonikaseadmetes kasutatakse, me juba rääkisime. Ent peamine ja palju tähtsam põhjus, miks pea igas arvutis, telefonis, teleris ja kellas leidub hõbedat, on väga lihtne: hõbe on parima elektri- ja soojusjuhtivusega pehme metall, mis teeb sellest suurepärase ja väga kergelt töödeldava materjali.
- Kõik tahavad hõbedat
Nõudlus hõbeda järele on maailmas pidevalt kasvanud – põhisüüdlaseks saab siin pidada elektroonikatööstuse jätkuvat vajadust kasutada hõbedat erinevate elektroonikakomponentide tootmisel. Seega tasub investoritel hõbedale kindlasti terav pilk peale panna enne, kui on liiga hilja.
