Tavidi kullablogi

Kullatud tordid ja steigid: kas need on tõesti söödavad?

Kas kullatud toiduaineid võib ikka süüa või on need mõeldud pigem imetlemiseks?Foto: Shutterstock

Kulda kasutatakse igal pool maailmas ja väga erinevatel eesmärkidel, seda nii ehtetööstuses, ehituses, maalikunstis, elektroonikas, meditsiinis kui ka kosmosetehnoloogias. Ent kindlasti oled märganud kulda ehtimas ka mõnda kondiitritoodet, olgu selleks näiteks pidulik tort, tassikoogid, muffinid või hoopis mõni kihisev jook. Kas tegemist on tõepoolest päris ehtsa kullaga?

Kulda kasutatakse nii toitude kui jookide dekoreerimisel

Kulda on tõepoolest võimalik süüa ning suur osa kullast, mida kasutatakse erinevate magustoitude ja muude roogade kaunistamiseks, on tõepoolest ehtne kuld. Söödav kuld kuulub Euroopa Liidus ametlikult kasutada lubatud toidulisaainete hulka. Täpsemalt leiab kulla toiduvärvide grupist ning seda tähistatakse koodiga E175.

Et kulla näol on tegemist keemiliselt inertse ainega, siis ei reageeri see inimese organismis ühegi teise aine ega ühendiga. Sellest tuleneb ka tõsiasi, et söödav kuld ei oma ka mitte mingit kaloraaži ega maitset. Seetõttu on kullaga kaunistatud toitu eeskätt lihtsalt silmal ilus vaadata, kuid praktilist toiteväärtust see ei oma.

Kui aga peaks tekkima soov ise kulda mõne desserdi kaunistamiseks kasutada, siis on valikuid mitmeid: hästi varustatud poodides müüakse kulda nii helveste, lehtede kui puru kujul. Kõige tihedamini kasutatakse kulda koos tumeda šokolaadiga, kuna viimasele omane tume värv toob kulla sära veelgi paremini esile. Ent erandiks ei ole ka soolased toidud – Hard Rock Café’s on näiteks müüdud isegi söödava kullaga kaunistatud hamburgereid ning kullaga kaetud veisesteike on sotsiaalmeedias tõenäoliselt kõik näinud.

Aastatuhandeid vana traditsioon on jõudnud tänapäeva

Söödava kulla ajalugu ulatub õigupoolest mitme aastatuhande tagusesse aega, mil seda kasutasid toidu- ja joogikaunistusena näiteks vanad egiptlased. Kulda kasutati ka erinevate ravimite ja ilueliksiiride valmistamisel, mis tagasid uskumuse kohaselt igavese nooruse. Ka Kleopatra ilu ja nooruse juures mängisid kullaeliksiirid väidetavalt olulist rolli.

Kuid egiptlased polnud ainsad: tõendeid kulla söömisest ja joomisest on leitud ka Indiast, Hiinast ja Jaapanist, kus kohalikud ravitsejad seda oma salajastes eliksiirides kasutasid. 

Keskajal oli söödav kuld väga prestiižne ja peen toidukaunistus, millega kaeti kuninglike õukondade uhkeid piduroogasid. Ühtlasi arvasid ka arstid, et kuld aitab artriidi ja muude terviseprobleemide korral, mistõttu leidis see aina rohkem kasutust ka ravimina.

Tänased uuringud on näidanud, et kuld inimorganismis ei imendu, mistõttu on seda ka ohutu süüa. Siiski tuleb siinkohal mainida, et söömiseks sobib kõige puhtam ehk 24-karaadine kuld, kuna sulamite kujul võib see sisaldada teiste metallide kõrval ka muid soovimatuid ühendeid, mis võivad organismi kahjustada. Kulla söömise otstarbekuse jätame siinkohal aga igaühe enda otsustada.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli head ideed raha kasvatamiseks oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kolm korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.