Tavidi kullablogi

Kulla hind on tõusujoonel: millest see sõltub?

Möödunud aastal jõudis kulla hind ajaloolise verstapostini: 2020. aasta augustis lõi selle erilise väärismetalli hind kõik senised rekordid ning tõusis senise ajaloo kõrgeimale tasemele, ületades esimest korda 2000 USA dollari piiri. Hinna pidev kasvutrend sai aga alguse juba veidi varem ning oli selleks hetkeks kestnud juba mõnda aega. Mis siis ikkagi kulla hinna tõusma pani?

Virtuaalne pole füüsiline

Kulla hinnas toimuvate muudatuste jälgimiseks ning mõistmiseks tasub esmalt teha tutvust kulla hinna graafikuga, kust võime näha täpset maailmaturuhinna liikumist, mis võimaldab hinnata praegu valitsevat turusituatsiooni.

Kuigi kulla hind pidevas liikumises ning teinud hüppelisi tõuse või languseid – seda vahel isegi päevapealt – on graafikult näha, et pikema perioodi jooksul on tegemist üsna stabiilse varaklassiga. Enne kui täpsematest kulla hinna kõikumise põhjustest juttu teeme, tasuks endale selgeks teha, mida maailmaturuhind endast täpsemalt kujutab.

Kulla maailmaturuhind tuletatakse 99,7% ulatuses niinimetatud virtuaalse kullaga tehtud tehingutest, mida viivad peamiselt läbi turu suurosalised, sh suured pangad, ning see kujuneb peamiselt New Yorgi ja Londoni turgudel tehtud tehingute baasil. Olgu öeldud, et tehingute liikumine ei tähenda, et keegi füüsilisi kullakange ühest pangast teise tassiks – toimingu käigus muudetakse vaid väärtpaberite sissekandeid.

Virtuaalse kulla ost ise investorile füüsilist kulda veel ei garanteeri – talle kuuluvat kulda ei saa omanik tõenäoliselt kunagi oma silmaga näha, rääkimata oma käega katsumisest. Seega ostetakse virtuaalse kulla puhul peamiselt omavahelist usaldust või teatud kokkulepet – need aga võivad igal hetkel muutuda. Milleks osta endale ligipääsu millelegi, mille puhul võib näiteks homme selguda, et seda polegi võimalik omanikule kättesaadavaks teha?

Seega võiks juba ainuüksi selle põhjal öelda, et füüsilise kulla ostmine on virtuaalsest igal juhul kindlam ja käegakatsutavam valik oma vara kaitsmiseks ja säilitamiseks. Sellisel juhul ei hoiustata kulda maailma teises otsas, vaid näiteks sinu enda kodus, kõige turvalisemas paigas.

Kuigi virtuaalsel kullal pole füüsilise kullaga võrreldes just kuigi palju ühisosi, on üheks siiski kulla hind ja selle muutumine. Nimelt määravad virtuaalse kullaga tehtud tehingud tänasel päeval ära ka füüsilise kulla hinna.

Maailmas tehakse igapäevaselt umbes 3300 tonni väärtuses kullaga seotud tehinguid, millest füüsilise kulla osa moodustab vaid ligikaudu 10–13 tonni. Ehkki virtuaalse kulla puhul kaubeldakse mitte kulla enda, vaid selle hinnaga seotud finantsvaradega, tõuseb või langeb nende tehingute tulemusel ka füüsilise kulla hind, mis omakorda mõjutab kullakaupmehi, kaevandajaid, rafineerijaid, tarnijaid ja kõiki teisi osapooli, kes sellega igapäevaselt tegelevad.

Käimasolev kriis on aga sellele virtuaalse ja füüsilise kulla omavahelisele seosele juba väljakutse esitanud. Koroonapandeemia esimese laine ajal leidsid paljud investorid enda jaoks virtuaalse kulla. Samal ajal olid rafineerimistehased sunnitud oma töö koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu katkestama olukorras, kus nõudlus kulla järele muudkui kasvas: üle kogu Euroopa müüdi paljude kullakaupmeeste laod ja letid tühjaks.

Selle kõige tulemusel võis märgata, et füüsilise kulla hind hakkas piltlikult öeldes elama oma elu ning selgus, et maailmaturu hinnaga (ehk elektroonilise kulla hinnaga) ei ole füüsilist kulda võimalik osta. Nagu mainitud, siis paljude kauplejate laod olid tühjad, aga need, kellel midagi veel laos müüa oli, soovisid selle kulla eest saada tavapärasest 5–10 korda suuremat marginaali.

Kuld säilitab väärtuse

Võib tekkida õigustatud küsimus, miks mõjutas alanud kriis sellisel viisil just nimelt kullaturgu. Vastus peitub inimese olemuses: keerulistel aegadel otsivad inimesed kindlat jalgealust ja turvalist keskkonda.

Nii pöörduvad investorid kriisiajal mõistagi samuti kindlamate investeeringute suunas. Põhjus, miks juhtus kevadel nii, on tegelikult väga lihtne: kuna kuld on säilitanud oma väärtuse seni kõikide majanduskriiside, sõdade ja pingeolukordade ajal, nähtakse selles parimat võimalust investeeringutega seotud riskide vähendamiseks.

Kuld esindab kriisiajal justkui turvalist langevarju, mille avanedes on omanikul võimalik oma vara väärtuse säilimine edukalt tagada. Kuna nõudlus tingib ka hinnatõusu, kõlab üpris loogiliselt, miks hind kullakaupmeeste lettide tühjenedes ja rafineerimistehaste töö seiskumisel tõusis.

Kulda võib pidada olemasolevatest varaliikidest kõige kindlamaks ja turvalisem valikuks. Kindlasti ei tasu ka unustada, et selle kättesaadavus ja pidev juurdekaevandamine pole sugugi mitte iseenesestmõistetav. Kuna kulda on teiste maavaradega võrreldes väga vähe, tuleb pidada meeles, kui haruldase väärismetalliga õigupoolest tegemist on – see omakorda mõjutab ka hinda. Kindlasti tasuks siinkohal visata pilk peale, kui palju kulda maailmas leidub.

Kui varasemalt on kaevandatud kuld kätte saadud kergemini ligipääsetavamatest paikadest, läheb kulla kaevandamiseks vaja aina suuremaid energiaressursse. On täiesti tavaline, et kulla kättesaamiseks tuleb kaevata lausa paari kilomeetri sügavuselt: maailma kõige sügavamad kaevandused asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis ning ulatuvad 4 kilomeetrini. Niisiis saadakse iga järgmine kaevandatav unts maapõuest kätte eelmisest suuremate kulutustega.

Kriise tuleb veel

Käimasolev koroonakriis pole esimene ega jää kindlasti ka viimaseks kriisiks maailma ajaloos. iseloomulikuks näiteks võib tuua koroonaviirusega paralleelselt lahvatanud Saudi Araabia ja Venemaa vahelise hinnasõja nafta üle või pisut varem alanud USA ja Hiina vahelise kaubandussõja.

Kulla hind peegeldabki omal moel meile ühiskonnas toimuvaid muudatusi. Mida suuremaks kasvab mõni potentsiaalne pinge, seda suurema tõenäosusega hakkavad asjad nii-öelda juhtuma: nii üksikindiviidid kui suuremad üksused pankade ja riikide näol tajuvad teataval määral ebakindlust ning otsivad selle tunde leevendamiseks turvalisi valikuid.

Siit peaks tõusma ka õigustatud küsimus: kas kulla hind jääbki tõusma? Kõikide eelduste kohaselt peaks kuld maapõuest lähima paarikümne aasta pärast otsa lõppema. Ehkki kuld ise ei kao maailmast kuhugi ning jätkab ringlust tavapärasel moel, võib kulla kaevandamise lõpetamine tingida samuti selle väärtusliku metalli hüppelise hinnakasvu.

Sellegipoolest on kulla hind olnud kogu maailma ajaloo jooksul muutumatu. Kui möödunud sajandil sai üks džentelmen untsi kulla eest osta uue ülikonna ja kingad ning viia daami õhtusöögile, siis see kõik on võimalik ka tänapäeval. Seega, üks unts kulda jääb alati maksma üks unts kulda.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli head ideed raha kasvatamiseks oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kolm korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.