Tavidi kullablogi

Kuidas sünnib ja sureb kullakaevandus?

Ainult 10% maailma kullamaardlates leidub piisavalt kulda, et kogu ettevõtmine ennast õigustaks.Shutterstock

Kindlasti oled näiteks mõnda filmi vaadates saanud aimu, kui suure ja märgilise tähendusega avastus on kuld. See on ka põhjus, miks inimeste janu selle järele ei rauge – kulda otsitakse nii jõgedest kui mägedest, sageli küll tulutult, kuid seda erilisem on, kui otsimine on edukas.

Kui aga kuld päriselt leitakse, ei tähenda see veel sellesse piirkonda kaevanduse kerkimist. Kõik on palju keerulisem, kui esialgu tundub. Ent millised etapid tuleb läbida selleks, et tööd saaks alustada üks kullakevandus ning mis saab sellest pärast seda, kui maak on jõudnud otsakorrale?

Uurimine selgitab tõe

Kui keegi avastab mõnest maailma otsast väikeses koguses kulda, ei tähenda see peaaegu mitte kunagi seda, et sinna nüüd kohe kaevandus rajatakse. Nimelt viib vähem kui 0,1% uuritavatest leiukohtadest päriselt kestva kaevandamiseni.

Kuid miks see nii on? Uurimise eesmärk on eeskätt välja selgitada, kas kaevandamine oleks üldse kogu ettenähtud tööd ja vaeva väärt. Lihtsamalt öeldes: kas on mõtet kulutada miljoneid kaevanduse ja seda ümbritseva infrastruktuuri loomisele, kui kõik, mis maapõuest välja tuleb, on umbes 10 kilogrammi kulda?

Maardla uurimisse kaasatakse erinevaid geograafia, geoloogia, keemia ja inseneriteaduste eksperte, et selgitada välja, kas kaevandamine antud piirkonnas on mõistlik või mõttetu. Kõnekas on fakt, et ainult 10% maailma kullamaardlates leidub piisavalt kulda, et kogu ettevõtmine ennast õigustaks. Veelgi enam: et uurimustööd võtavad sageli aega mitukümmend aastat, on vaja olla kaevandustöö alustamiseks täiesti kindel, et see end ära tasub.

Ehitama ei pea ainult kaevandust

Kui tehtud uurimustööde käigus sai selgeks, et kaevanduse loomine õigustab end pikemas perspektiivis, asutakse kaevandust planeerima ja arendama. See tähendab ka ümbritseva infrastruktuuri loomist, kuna vastasel juhul ei saaks tööks ja transpordiks vajalikud masinad kaevandusele ligi.

Ühtlasi peavad teatud mäendusettevõtted tegelema dokumentide vormistamisega ning kätte saama tööde teostamiseks vajalikud litsentsid – ka see võib olenevalt riigist võtta aega vahel isegi mitu aastat.

Samuti tuleb läbi mõelda, kes kaevanduses tööle hakkavad ning kuidas nad töökohale ligi pääsevad. Kuld ei peida end kahjuks suurlinnade vahetus läheduses, kuhu mugavalt 15-minutilise autosõiduga ligi pääseb.

Seda väärtuslikku metalli kiputakse sageli avastama just asustamata piirkondadest, mistõttu on vaja eraldi hoolitseda selle eest, et kaevanduses tööle hakkavad inimesed saaksid täisväärtuslikku elu elada.

Kaevandamine muutub järjest keerukamaks

Kui ettevalmistustööd on jõudnud lõpule, jõuame etapini, mille jaoks nii kaua vaeva üldse nähti ehk kaevandamise endani. Kaevandamise kava hinnatakse pidevalt ümber ning see sõltub käesolevatest turutingimustest. 

Kuigi paljudele võib endiselt tunduda, nagu leiduks puhast kulda maapõues kümnekiloste tükkide kaupa, siis nii tegelikult ei ole: kaevandamisel saadakse tonni kohta ainult umbes kolm grammi kulda. Et kuld maakmineraalist eraldada, kasutatakse sageli tsüaniidi, mis kulda lahustab. Purustamise ja leotamise käigus eraldubki kuld muudest mineraalidest.

Kaevandamiseks võib kuluda 2, 20 või isegi üle 100 aasta ning see sõltub eelkõige maardlast endast. Et tööd mängivad olulist rolli kulla maailmaturuhinna kujundamisel, tuleb siinkohal arvestada, et kaevandamine muutub iga aastaga aina keerukamaks ja seega ka kulukamaks.

Sellel on lihtne põhjus: et kulda tuleb kaevandada järjest sügavamalt ja raskesti ligipääsetavamatest kohtadest, on see aina kulukam ja aeganõudvam protsess.

Kaevandamise lõpetamine

Kui kaevandamiseks vajaminevad kulud hakkavad ületama tulusid või on maak otsakorrale jõudnud, tuleb kõne alla tööde lõpetamine. Kaevetöödele punkti panemiseks võib minna aastaid aega, enne kui viimane inimene platsilt päriselt lahkub.

Muuhulgas on vaja kaevanduskäigud ohutult sulgeda ning taastada piirkond nii, et see oleks võimalikult sarnane algsele väljanägemisele. Näiteks istutatakse kaevandusmaardla aladele sageli puid ja teisi taimi, et sealne looduslik mitmekesisus taas õide puhkeks.

Kindlasti on vaja kaevandusest ära viia plahvatusohtlikud ained ja mürgised jäätmed, et need looduskeskkonda ei reostaks. Ühtlasi on kaevandusettevõttel kohustus kaevanduspiirkonda teatud aastate või aastakümnete jooksul jälgida, et veenduda, kas maa-alal tehtud viimased tööd said tehtud eesmärgipäraselt ning jätkusuutlikult.

Alles siis, kui sulgemisjärgsed tööd on päriselt finišisse jõudnud, võib kunagise kullakaevanduse loo lõppenuks lugeda. Niisiis võib ühe kullakaevanduse elu kesta vastavalt paarkümmend või mitusada aastat, sõltuvalt piirkonnast ja seal leiduvast maakmineraalist.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli head ideed raha kasvatamiseks oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kolm korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.