Tavidi kullablogi

Kui palju kulda leidub sinu nutitelefonis?

Miks kasutatakse elektroonikaseadmetes kulda?Shutterstock

Kuld on hinnatud väärismetall nii ehte-, meditsiini- kui elektroonikatööstuses, seda eeskätt tänu oma erilistele omadustele, millesarnaseid pole ette näidata pea ühelgi teisel materjalil.

Tähelepanelikum lugeja on tõenäoliselt ka kuulnud, et kulda kasutatakse järjest rohkem erinevate seadmete tootmisel, nagu seda on igapäevast kasutust leidvad nutitelefonid, telerid ja sülearvutid. Ent kui palju seda metalli elektroonikaseadmetes ikkagi leidub?

Erilised omadused

Ent miks just kuld, mitte mõni odavam või vähem erilisem metall? Nimelt juhib kuld väga hästi nii soojust kui elektrit, mistõttu leiab tihedalt kasutust näiteks pistikutes, lülitites, ühendusjuhtmetes ja releedes.

Samuti räägib kulla kasuks fakt, et ta ei korrodeeru ega oksüdeeru, tänu millele on tegemist väga töökindla ja usaldusväärse metalliga. Muide, kulla sulamistemperatuur on 1064 kraadi, seega võib teda pidada peaaegu hävinematuks.

Imepisike kogus

Mõistagi kasutatakse kulda nende omaduste pärast ka süle- ja tahvelarvutite, televiisorite ja nutitelefonide tootmises. Ent kui palju seda siis ikkagi on ning kas see tähendab, et nüüd tuleks hakata vanu elektroonikaseadmeid lammutama?

Mitte päris. Nimelt sisaldab näiteks üks iPhone umbes 0,034 grammi kulda, mille hind on praeguse maailmaturuhinna järgi umbes 1,66 eurot. Et lammutamine ise võib olla suhteliselt ajamahukas, poleks see kogus ilmselt nähtud vaeva väärt.

Ent kui koguda kokku suuremas koguses kasutult seisvaid nutitelefone, oleks mõttel juba jumet: nimelt leidub ühe tonni jagu nutitelefonides 300 korda rohkem kulda kui ühes tonnis kullamaagis. Seega esindavad katkised nutitelefonid ja muud elektroonikaseadmed ehk e-jäätmed omamoodi justkui kaasaegset kullakaevandust.

Teeb silmad ette

Statistika järgi jõuab taaskasutusse igal aastal umbes 20% e-jäätmetest. See tähendab ligikaudu 40 miljonit tonni katkiseid elektroonikaseadmeid, mille sees peituvaid väärismetalle saaks taaskasutada. Ehkki esimesed tehnoloogilised lahendused selliste protsesside läbiviimiseks on juba olemas, on seda praeguste lahenduste abil siiski veel keeruline ja kulukas teha.

Küll aga leidub juba ka edulugusid: nimelt valmistati käesoleva aasta suvel toimunud Tokyo olümpiamängude võidumedalid taaskasutatud elektroonikaseadmetest ekstraheeritud väärismetallidest. Nimelt annetasid jaapanlased pilootprojekti käigus ligi 80 000 tonni jagu elektroonikaseadmeid, millest oli võimalik ekstraheerida 32 kilogrammi ulatuses kulda.

Seega leiab veelgi enam kinnitust fakt, et kuld on hävinematu ja hõlpsasti taaskasutatav ning teeb seetõttu silmad ette nii mõnelegi teisele materjalile, mis ümbertöötlemist ei kannata. Seda erilisemaks ja hinnalisemaks see oluline fakt kulla muudab.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli head ideed raha kasvatamiseks oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kolm korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.