Tavidi kullablogi

Kas kuld pärineb kosmosest?

Kuidas kuld ja teised rasked elemendid Maale üldse jõudsid?Shutterstock

Kas oled kunagi mõelnud, kuidas on kuld tekkinud või kuidas see maapõue sai? Vastuse teada saamiseks tuleb vaadata mitte meie planeedi sügavamatasse soppidesse, vaid hoopis omaenda pea kohale ja sealt kaugemale. Veelgi enam: värskete uuringute põhjal teatakse juba üsna täpselt, et kuld pärineb ei kusagilt mujalt kui kosmosest.

Ootamatu avastus

Paljude tänaseks iganenud õpikute lehekülgedelt võib veel endiselt leida kirje, nagu oleks kuld tekkinud supernoova plahvatusest. Ehkki erinevatel põhjustel pole seda teooriat suudetud tõestada, püsisid vastuseta ka küsimused teiste Maa peal leiduvate raskemate elementide päritolu kohta.

Selliste elementide päritolu ja tekkelugu on uuritud juba väga pikka aega. Kui kergemate elementide puhul on saanud selgeks, et need tekkisid Suure Paugu tulemusel, siis raskemate puhul tuli veidi rohkem nuputada.

Selle küsimuse vastus sai aga välja selgitatud alles paar aastat tagasi, täpsemalt 2017. aastal, kui 70 observatooriumi teleskoopi üle kogu maailma ühte ja samasse suunda pöörasid. Nimelt tuvastas üks võimas teleskoop eriskummalised gravitatsioonilained, mis andsid teadlastele märku, et midagi väga põnevat ja suurejoonelist on tulekul. Olgu öeldud, et nad ei pidanud pettuma. 

Nähtus, mida inimese silmad esimest kord ajaloos tunnistasid, oli kilonoova. Kilonoovaks nimetatakse nähtust, kus kaks neutrontähte või neutrontäht ja must auk omavahel kokku põrkavad ja plahvatavad.

Toimunud kosmiline etendus ei valmistanud astroloogidele kübetki pettumust: tegemist oli justkui suurejoonelise värvide-, tantsu- ja valgusetendusega, kus kaks neutrontähte omavahel spiraalina pööreldes kokku põrkasid, paisates Universumisse tohutus koguses energiat.

Pikalt hoitud saladus

Ent mis seos on sellel küllaltki värskel teadmisel kullaga? Nimelt selgus, et kilonoova käigus ei eraldu ainult tohutus koguses energiat, vaid ka raskemate elementide osakesi, mille päritolu polnud teadlastel seni õnnestunud selgeks teha. Selleks, et aru saada, milliste elementidega tegu oli, vajasid eelkõige analüüsimist plahvatuse käigus tekkinud värvid.

Et kõnealuse “kosmilise lavastuse kunstnik” polnud end värvide kasutamisega tagasi hoidnud, andsid just need vihje elementide kohta, mis plahvatuse käigus eraldusid. Astroloogide sõnul oli selleks elemendiks puhas kuld, ja seda kogustes, mida on raske ette kujutada.

See tähendab, et kulla sünnipaigaks on Universum ning esivanemateks neutrontähed. Et meie planeedi pealmistes kihtides leiduva kulla omadusi uurides on leidnud kinnitust fakt, et kuld on Maale saabunud asteroidse materjalina, peab see teooria igati paika.

Kuidas aga seletada seda, et Maa peal leiduvast kullast vaid väga väike osa on leitav meie planeedi pinnalt ja ülejäänud tuhandeid kilomeetreid allpool? Selleks tuleb mõista, et Maa ajalugu on nii pikk, et selle aja jooksul on jõudnud juhtuda nii mõndagi.

Peamiseks põhjuseks on aga see, et maakera moodustumise ajal vajus suur osa kullast ühes sulanud rauaga planeedi keskmesse. Et aga umbes 4 miljardit aastat tagasi, kui planeet oli juba moodustunud, langes Maale tohututes kogustes meteoriite, pärineb see kuld, mida tänapäeval kaevandatakse, samuti kosmosest, kuid selle “maaletoojaks” olid hoopis meteoriidisajud.

Seega tundub imekspandav, et kannad sõrmes või kõrvas tükikest Universumist ja tema eriskummalisest ajaloost.

Märksõnad: , , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli head ideed raha kasvatamiseks oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kolm korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.