Investori ABC: hõbe versus kuld – kumb jääb peale?

Kumb jääb gigantide heitluses peale: kuld või hõbe?Foto: Shutterstock

Investeerimine ei tähenda kaugeltki vaid aktsiaid ja võlakirju – järjest rohkem tõstavad pead ka teised varaklassid, sealhulgas füüsiline kuld ja hõbe. Ent kumba on investoril targem investeerida ja miks?

Kuld liigub börsiga vastupidises suunas

Kulla puhul on eelkõige tegemist vara väärtuse säilitajaga, mis aitab targalt investeerimisportfelli riske hajutada. Põhjus selle taga on lihtne – kui valdav enamik aktsiaturgudest langeb, on kuld reeglina üks nendest varaklassidest, mis vastupidiselt hoopis kallineb.

See on eelkõige seotud asjaoluga, et aktsiaturgude languste ajal maandatakse riske sellega, et realiseeritakse väärtpaberite positsioone ning otsitakse stabiilsemaid ja turvalisemaid viise varade paigutamiseks. Nõudlus kulla järele sellises turuolukorras suureneb ning seeläbi kasvab ka hind.

Just see omadus kaitseb sinu portfelli võimalike suurte languste eest olukorras, mida investorid sageli ette ei näe. Seetõttu võrreldakse kulda sageli ka langevarjuga, mis pakub kriitilisel ajahetkel investori jaoks hädavajalikku pehmet maandumist siis, kui muidu tootluse eest hoolitsevad varaklassid enam oma põhieesmärki ei täida.

Hõbeda hind seevastu liigub börsiga sarnasemas dünaamikas. Ka selle põhjuse mõistmiseks tuleb lähtuda lihtsast loogikast: kuna hõbedat kasutatakse palju just reaalses tootmises (nagu näiteks elektroonikatööstuses), on selle hinna liikumine tööstusliku nõudlusega tihedamalt seotud – üldiste majandusnäitajate langusega kaasnevad tihti ka tootmismahtude vähenemised.

Sellega võib omakorda kaasneda ka nõudluse vähenemine hõbeda vastu ning sellest tulenevalt ka hõbeda hinnalangus. Sarnane hinnadünaamika loogika kehtib ka turgude vastupidise liikumise korral – kui majandus kasvab, siis suureneb sealhulgas nõudlus ka hõbeda vastu.

Kulla ja hõbeda hinnavahe on märkimisväärne

Väga suur erinevus kulla ja hõbeda vahel puudutab hinda – kui võrrelda näiteks 1-untsist Austraalia tiigriaasta kuldmünti ja 1-untsist Austraalia tiigriaasta hõbemünti, ei pea olema ekspert mõistmaks, et hinnavahe on müntidel tõepoolest märkimisväärne. Kuid miks see nii on?

Nimelt leidub kulda maailmas oluliselt vähem kui hõbedat – kui kulda kaevandatakse aastas veidi rohkem kui 3000 tonni jagu, on hõbeda puhul selleks arvuks ligikaudu 25 000 tonni. Just kulla eripära ja nappus teeb selle väärismetalli hõbedast kordades kallimaks.

Selline hinnaerinevus annab hõbedale omakorda ka eelise – et hõbeda hinnatase on suhteliselt madal, on see investorite jaoks kättesaadavam. Hõbeda puhul tuleb loomulikult arvestada ka volatiilsuse aspektiga – et hinnatase on madalam, võib ka väike kõikumine tähendada mitmekümneprotsendilist hinnakasvu või -langust. Pikaajaalisele strateegiale keskendunud investoritel tuleb ka see kindlasti läbi mõelda.

Hõbe leiab kullast rohkem kasutust

Et hõbedat leidub maapõues rohkem kui kulda, siis seda ka kaevandatakse rohkem. Hõbeda kordades soodsam hind aga tähendab omakorda, et see leiab tootmises kullast veidi laialdasemat kasutust. Lõviosa hõbedast “neelab” juba mainitud elektroonikatööstus. Hõbe on nimelt parima elektri- ja soojusjuhtivusega metall, mistap on paljud detailid erinevate seadmete sees valmistatud just sellest väärismetallist.

Kuna nõudlus hõbeda järele on maailmas viimastel aastatel tõusnud ajaloo kõrgeima tasemeni, võib see fakt olla sinu jaoks põhjus, miks hõbedasse investeerimist kaaluda – seda enam, et elektroonikaseadmete võidukäik jätkub väga suure tõenäosusega ka tulevikus.

Kõrgest nõudlusest saab kindlasti rääkida ka kulla puhul, kuid kõrge hind ning vähene saadavus seab pakkumisele teatud piirid. Kuld leiab kõige laiemat kasutust ehtetööstuses – ligikaudu 50% toodetud kullast kasutatakse ehete valmistamiseks. Umbes 43% aastasest kullatoodangust “kulub“ investeeringuteks ning vaid umbes 7% kasutatakse elektroonikas ja tööstuses.

Kuhu siis investeerida: kulda või hõbedasse?

Ent kumba metalli siis ikkagi investeerida – kulda või hõbedasse? Ühte selget vastust on väga raske anda, kuna nii ühe kui teise metalli puhul on omad eelised ning lõplik valik peab lähtuma ka investori personaalsest strateegiast.

Kulda peetakse pigem suhteliselt mõõduka kasvutempoga varaklassiks, mis ei aita küll kiiresti rikkaks saada, kuid tagab see-eest varade ostujõu säilimise ning pikaajalise stabiilsuse. Hõbeda näol on tegu küll märksa kõikuvama hinnaga metalliga, kuid suuremad hinnakõikumised pakuvad tihti ka suuremaid teenimisvõimalusi.

Hõbedainvestoritel tuleb silmas pidada ka üht olulist seadusemuudatust – nimelt rakendub alates 1. juulist kõigile hõbe-, plaatina- ja pallaadiummüntidele Eestis käibemaks. See tähendab ühtlasi ka seda, et äsja alanud juunikuu on viimane kuu kui soovijatel on võimalik osta füüsilist investeerimishõbedat käibemaksuvabalt.

Siiani on Eesti olnud ainuke riik Euroopa Liidus, kus hõbemündid ei ole olnud ühel või teisel viisil käibemaksuga maksustatud. Investeerimiskuld seevastu on Euroopa Liidus käibemaksuvaba ning antud seadusemuudatus investeeringukulda ei puuduta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kaks korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.