Kas oled ulme- või dokumentaalfilme vaadates mõelnud, mille kõige eest see kõikvõimas ja ülisuur skafander astronauti kaitseb? Või kuidas on astronaut võimeline kosmoses üldse midagi nägema ja toimetama, kui päikesekiirgus on nii intensiivne, et võib tema silma võrkkesta sisuliselt hävitada? Vastus võib sind üllatada..

Ilma skafandrita kirjutad alla surmalepingule

Kuid mis ikkagi juhtuks inimesega, kes viibiks kosmoses ilma skafandrita? Tegelikult on ellujäämise tõenäosus sellisel juhul pea olematu: kuna kosmose puhul on tegemist rõhuvaba keskkonnaga, tõmbab vaakum sinu kopsudest kogu hapniku koheselt välja.

Ülejäänud kehas leiduv hapnik aga paisub ning koos sellega ka inimese organism. Ent levinud eksiarvamuse kohaselt organism selle tulemusel siiski ei plahvata – meie nahk on selle jaoks liiga elastne. Küll aga kaotab inimene teadvuse umbes 15 sekundiga ning sureb 90 sekundi möödudes. Niisiis on korralik ja töötav skafander kosmoses viibimiseks hädavajalik.

Kiivril on mitte üks, vaid kaks visiiri

Astronautidele loodud skafandrid peavad vastama väga spetsiifilistele nõuetele, mistõttu on need väga vastupidavad ning tagavad stabiilse siserõhu, hapnikuvarustuse ja muu ellujäämiseks hädavajaliku. Ent kuidas kaitstakse astronauti tugeva infrapunakiirguse eest? Siin tulebki mängu kuld.

Nimelt on skafandri üheks olulisemaks osaks kiiver, mille küljes on päikesevisiir. Tõenäoliselt oled filme vaadates märganud, et visiire on kokku kaks: esmane ehk läbipaistev visiir ning väline visiir, mis pannakse ette just nimelt kosmoses, kus päikesekiirgus on palju intensiivsem kui Maal.

Väline päikesevisiir, mis pealtnäha läbi ei paista, on aga kaetud ei millegi muu kui kullaga. Kuna kuld peegeldab infrapunakiirgust, valgust ja soojust, kaitseb see astronaudi silmade võrkkesta kahjuliku mõju eest, võimaldades astronaudil avakosmoses olulisi ülesandeid täita.

Väga õhuke kiht kulda tagab edu

Kuid kuidas astronaut ikkagi läbi kullatud päikesevisiiri näeb? Ehkki kuld küll peegeldab infrapunakiirgust, laseb ta nähtavat valgust siiski läbi. Seega on astronautide päikesevisiiri kullatud pind vaid 0,000002 tolli ehk 0,00508 millimeetrit õhuke, tänu millele astronaut läbi selle ka näha suudab. Teinekord, kui mõnda kosmoseteemalist filmi vaatama satud ja astronaut kullatud visiiri ette paneb, võid seda fakti meenutada.

Lisaks astronautide kiivritele ja ülikondadele kasutatakse kulda näiteks sõjalennukites ja satelliitides, takistamaks infrapunakiirgusel ja raadiolainetel tehnikale mõju avaldada. Niisiis mängib kuld olulist rolli mitte ainult Maa peal, vaid sellest ka palju kaugemal, aidates inimesel kosmoses käia ning seal uusi enneolematuid avastusi teha.