20. sajandi algusel on Eesti ja Eesti majanduse rollis mängida väga suur roll. Ent kas teadsid, et ka kuld on mänginud väga suurt rolli nii tollal kui ka Eesti taasiseseisvumise loos? Sellest kohe räägimegi.
Kulda hoiti mujal
Eesti Vabariigi ennesõjaaegsed kullavarud pärinesid suuremas osas 1920ndate lõpust, mil valitsus võttis riigi rahanduse reformimiseks välislaenu ning soovis panna aluse Eesti krooni kattevarale.
Laenuga saadud valuutavarust vahetati suurem osa kõige kindlama tagatise ehk kulla vastu, mida oli Eestil sel perioodil 8,4 tonni jagu. Osa kullavarudest oli Eesti poolt saadud ka Tartu rahulepinguga Nõukogude Venemaalt.
Kullavarude deponeerimine Lääne pankades oli peamiselt seotud majanduslike huvide ja suureneva taas kasvava konfliktiohuga NSVL poolt. Kullavarusid hoiustati kolmes suures välispangas: Rootsi Riigipangas, Šveitsi Rahvusvahelises Arvelduspangas, mille üheks asutajaks Eesti Pank oli, ja Inglise Pangas.
Muide, Eesti kroon oli iseseisvusaja lõpuks kulla- ja välisrahareservidega tagatud enam kui 100-protsendiliselt. Ent maailmasõja lõpuga tuli Nõukogude okupatsioon ning teadmine olemasolevatest kullavarudest haihtus aastakümneteks õhku.
Kuldsed läbirääkimised
Kui Eesti 1991. aastal taasiseseisvus, vajas riigi majandus- ja rahandussüsteem taaskäivitamist ning seetõttu kerkis päevakorda küsimus: mis on saanud riigi kullavarudest? Peale taasiseseisvumist alustati seega koheselt läbirääkimisi Londoni, Stockholmi ja Baseliga, et riigile kuulunud kullavarud tagasi saada. Kõige kiiremini läks Suurbritanniaga, kes loovutas Eestile kullavarud juba 1992. aasta alguses. Šveitsi ja Rootsiga peetud läbirääkimistega läks aega veidi kauem.
Et rahareform vajas siiski läbiviimist, otsustati Eestis luua riiklik metsafond, mille abil nägi ilmavalgust Eesti Vabariigi valuutareserv. 1992. aasta 25. mail liitus Eesti Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) ning nädal hiljem otsustasid rootslased eestlastele 2,9 tonni ulatuses kullavarusid tagastada. Niisiis jõudis kuld Eestisse 1992. aasta 1. juulil.
Tänu tagastatud kullavarudele oli võimalik Eestis läbi viia rahareform, mida sama aasta suvel tehtigi. Pärast rahareformi müüdi suurem osa kullast ära ning krooni kattevara miljardid investeeriti hoopis arenenud riikide võlakirjadesse kuna kulda hinnati tol hetkel vähem stabiilseks investeeringuks.
Seega on esialgsest 8,4 tonnist kullast jäänud Eesti Panga reservidesse alles vaid 256,6 kilogrammi, mida säilitatakse peamiselt Ameerika Ühendriikides. Eesti Panga sõnul säilitatakse kulda hetkel pigem ajaloolistel kui finantsilistel põhjustel. Sellegipoolest tuleb nentida, et kullal oli taasiseseisvumise järel Eesti jaoks väga oluline roll ning ilma selleta olnuks väga raske kriitilise tähtsusega reforme läbi viia ning majandust käivitada.
