Millises maailmanurgas leidub kõige rohkem kulda – seda on raske öelda, kuna sõltub suuresti sellest, mida täpsemalt silmas peetakse – kas pangas või inimeste kodudes hoitavaid kuldesemeid, kaevandatavat kullamaaki, kaevanduste arvu või sootuks midagi muud.
Küll aga on Maailma Kullanõukogu reastanud riigid, kes kuuluvad kulla tootmise poolest maailma esiviisikusse. Ilma pikema jututa vaatame nendele riikidele lähemalt peale.
- Hiina
Ehkki äsja lõppenud aasta statistika pole veel avalik, saame viimase saadaoleva statistika pealt öelda, et just Hiina oli 2020. aastal maailma suurim kullatootja: 368,3 tonni ehk ligikaudu 11% kogu maailma kullatoodangust tuli just Hiinast. Ja ehkki kuld on tänapäeval hiinlaste seas ääretult populaarne investeering, pole see kaugeltki alati nii olnud.
Nimelt võis kulla omamine varasemalt tähendada paljude hiinlaste jaoks hoopis vanglakaristust. 2009. aastal olukord aga muutus ning tänasel päeval saab igaüks Hiina pangast endale sobiva kuldplaadi või -mündi soetada. Samuti on hiinlaste jaoks väga tähtsal kohal ka kuldehted, mida vaadeldakse kui staatuse sümbolit.
- Venemaa
Venemaa kaevandas 2020. aastal 331,1 tonni kulda, jäädes Hiinale alla vaid paarikümne tonniga. Venemaalt võib leida väga uhkeid ja võimsaid kullakaevandusi, mistõttu pole edetabeli teine koht sugugi üllatuslik. Üheks selliseks on kuulus Olimpiada kullakaevandus Siberis, kus on kulda kaevandatud juba 1996. aastast.
Ent ka Venemaa valitsus on võtnud eesmärgiks oma keskpanga kullavarusid hoogsalt täiendada: 2020. aasta juunikuu lõpu seisuga moodustas kuld koguni 23% keskpanga varudest. Seega pole ime, et Venemaa leiab edetabelist just kõrgelt teiselt kohalt.
- Austraalia
Ehkki Austraalia on tõenäoliselt üks tuntumaid kullatootjaid kogu maailmas, hoiab ta edetabelis Hiina ja Venemaa järel kolmandat kohta ning jääb napilt Venemaale alla – 2020. aasta saavutuseks oli 327,8 tonni.
Ajalooliselt on kullal Austraalia jaoks väga oluline tähendus: kulla kaevandamisel on olnud tohutu positiivne mõju riigi arengule, eeskätt näiteks linnade rajamisele, sidele, transpordile ja väliskaubandusele. Austraalia kuulsaimaks rahapajaks on Perth Mint, mis asutati juba 1896. aastal.
Kohalikke kuldmünte kutsutakse tänaseni nugget’iteks ehk kullatükkideks. Just Austraalia mandrilt on kaevandamise käigus leitud maailma suurimad kullakamakad, mida kujutati 1989. aastani ka Perth Minti vermitud kuldmüntidel, kuniks rahvusloom känguru selle sümboli välja vahetas.
- Ameerika Ühendriigid
See, et tabeli esiotsa mahuvad ka Ameerika Ühendriigid, pole ehk paljudele suur üllatus. USA hoiab 190,2 tonni kullaga kindlat neljandat kohta ning esikolmikuga ei konkureeri.
Kullaga seostub USA kontekstis palju – olgu selleks California kullapalavik või kullastandardi kehtestamine, tänu millele õitses majandus ning kasvas riikidevaheline vabakaubandus ning mis seoti just nimelt USA dollariga. Ehkki kullastandard enam ei kehti, on Ameerika Ühendriikide kuldmündid tuntud ja hinnatud üle kogu maailma. Headeks näideteks on USA Eagle ja Ameerika Buffalo.
Samuti tegutseb Ameerika Ühendriikides mitu võimsat kullakaevandust, millest suurimad asuvad Nevada osariigis ning kust saadakse umbes 80% kogu riigi kullatoodangust.
- Kanada
Kanada on hoidnud kõrget viiendat positsiooni juba õige mitu aastat. Riigi kullakaevandused paiknevad suuresti just riigi idaosas, Québeci piirkonnas ning toodavad aastas umbes 170,6 tonni kulda.
Paljudele võib aga tulla üllatusena, et just Kanada oli esimene riik, kes esitles maailmale puhtaimast kullast valmistatud münti: Kanada Maple Leaf lasti välja 1979. aastal ning kuulub tänaseni maailma populaarseimate investeerimismüntide hulka. Kulda kaevandati 2020. aastal Kanadas kokku märkimisväärsed 170,6 tonni.
