The Royal Mint ehk Kuninglik Rahapaja on üks vanimaid ja hinnatumaid riiklikke asutusi Inglismaal, mis on tegutsenud üle 1100 aasta. Mis on selle rahapaja edu ja pika eluea saladus ning kuidas see Royal Mintil õigupoolest õnnestunud on?
London Tower oli koduks 500 aastat
Allikate järgi pärineb kuningliku rahapaja esimene vermitud hõbemünt 886. aastast ning see tähistab ka asutuse ametlikku sündi, mida tähistatakse tänaseni. 1279. aastal ühendati kõik tegutsevad rahapajad ühe süsteemi alla ning koliti London Toweri ruumidesse. 1340. aastal nägid Edward III valitsemisajal ilmavalgust The Royal Minti esimesed kuldmündid.
Keskajal mängisid väärismetallist mündid suurt rolli Inglismaa valitsejate ehk suveräänide kuvandi kujundamisel. Oma suursugususe näitamiseks lasi kuningas Henri VII vermida esimesed sovrinid, mis olid peaaegu puhtast kullast. Nende kaal oli 1/2 untsi (15,6 grammi) ja mündi esikülge ehtis kuninga enda portree.
Kuldsovrineid jagati kõrgetele ametnikele kingitustena, sest tavakäibesse laskmiseks oli nende kulla puhtus ja mündi väärtus liiga kõrged. Aja jooksul mündi kullasisaldust vähendati, sulam muudeti vastupidavamaks ja mündi uue standardi järgi oli kullaproov 22 karaati ehk 91,6 protsenti. Kuninglik rahapaja tegutses London Toweris 500 aastat.
Ajaga tuleb kaasas käia
Tehtud muudatused aitasid mündid populaarsemaks muuta. Müntidest sai käiberaha ning sovrini nimi tulenes riigi valitseja tiitlist (ingl sovereign – monarh ehk suverään). Sovrinist sai Inglismaa kuningliku perekonna münt ning kuningad ja kuningannad, kes valitsesid pärast Henri VII, jätkasid mündi esiküljel oma portreede kujutamist. See traditsioon jätkub ka tänapäeval ja praeguseid münte ehib kuninganna Elizabeth II portree. Üsna pea jõuab müntidele ka kuningas Charles III.
Kui britid said 1815. aastal Waterloo lahingus võidu Napoleoni üle, sai Inglismaast tolle aja maailma juhtiv riik. Kümme aastat varem valmisid ka kuningliku rahapaja uued ruumid Little Tower Hillis, kus uhiuued vermimismasinad said hakata tööle innovaatilise aurumootori abil.
1880ndatel aastatel laieneti veelgi ning innovatsioon, näiteks elektrienergial töötavate masinate tulek, lõid paremad eeldused aina suureneva nõudluse rahuldamiseks.
1920ndate alguseks hõlmas Briti impeerium neljandiku maakera maismaapinnast, seal elas kokku pool miljardit inimest. Selleks ajaks oli brittidel maailma ajaloo suurim impeerium. Seda hakati nimetama impeeriumiks, kus päike kunagi ei looju.
1967. aastal kuulutati, et kuningliku rahapaja uued hooned ehitatakse Llantrisanti linna Walesis. Kogu tohutu suure rahapaja kolimine võttis aega aastaid ning Tower Hilli hooned suleti päriselt alles 1980. aastal.
Poole sajandiga on palju muutunud
Viimase 50 aasta jooksul on kuninglikus rahapajas toimunud palju muudatusi. Kasvanud on näiteks selliste müntide ja medalite osakaal ning tootmine, mida vermitakse oluliste sündmuste ja tähtpäevade puhuks. Samuti on fookus rohkem suunatud kuldplaatidele ja meenemüntidele. 2016. aastal avati ka Royal Mint Experience külastuskeskus, mis on väga populaarne sihtkoht.
Tänapäeval vermib Kuninglik Rahapaja lisaks Inglismaal ringluses olevatele müntidele 60 erineva riigi münte. Kuldsovrinite populaarsus ei ole vähenenud: ainuüksi 1957. aastast alates on vermitud 100 000 000 kuldsovrinit.
Kuldsovrini maine „müntidemaailma kuningana“ elab edasi ja alati leidub investoreid, kes eelistavad Royal Minti kuldmünti, sest see on turvaline, likviidne ja usaldusväärne investeering.
