Maainvesteeringute blogi

Rahvale, metsameestele või tööstushiidule: kellele õigupoolest kuulub Eestimaa?

Seeneline Eesti metsasFoto: Shutterstock

Kuigi erakätes on küll suurim osa Eestist, on üksinda võttes Eesti suurim maaomanik riik. Eramaaomanikest on suurimad maaomanikud Graanul Invest, Tornator ja Vestman Grupp. Suurte hiidude kõrval on Eestis ka kümneid tuhandeid eraisikutest maaomanikke. Maainvesteeringute platvormi LandEx kaasasutaja soovitab sellesse turvalisse varaklassi investeerida kõigil.

Eesti pindala on 45 339 ruutkilomeetrit ja sellest 39 protsenti on riigi omandis. Maa-ameti andmetel kuulub 59 protsenti Eesti maismaast eraomanikele. Lisaks on üks protsent munitsipaalomandis ja 0,4 protsendi Eesti maismaa osas on omand väljaselgitamisel.

Millega tegelevad Eesti suurimad maaomanikud?

Graanul Invest on kindlasti nimi, mida on kuulnud pea kõik eestimaalased. Tegemist on Euroopa suurima puidugraanulite tootjaga. Ettevõtte enamusosalus on selle tegevjuhil Raul Kirjanenil. Vähemusosalused kuuluvad Anders Andersonile ja Andres Rätseppale. Graanul Investil asub neli tehast Eestis ja veel kaheksa Lätis, Leedus ja USAs. 

2020. aasta lõpus oli Graanul Investil Eestis maad 60 800 hektarit ja Lätis 2200 hektarit. 2020. aasta lõpus eraldus Graanul Mets Graanul Investi grupist ja muutus iseseisvaks kontserniks, kuhu kuuluvad nende metsaettevõtted Graanul Assets SIA, Karo Mets, Roger Puit ja Valga Puu ühes oma tütarettevõtetega.

Tornator grupi peamisteks tegevusaladeks on metsade heaperemehelik majandamine ja raieõiguse müük. Lisaks tegeleb see Soome pensionifondide metsainvesteeringute firma ettevõte põllumaade rendiga. 2015. aastal kuulus Tornator OÜle Eestis rohkem metsa, kui ühelegi teisele erafirmale – kokku 52 000 hektarit. 2020. Aasta majandusaruande järgi kuulus aga Tornator OÜ emafirma Tornator OYJ-le Eestis, Soomes ja Rumeenias üle 700 000 hektari metsa. Tornator OYJ taga on 60 protsendi ulatuses läbi fondide Soome pensionärid ja 40 protsendiga maailma üks suurim puidutööstuskontsern Stora Enso. 

Vestman Grupp on maad kokku 40 290 hektarit ja sellest moodustab metsamaa 19 667 hektarit. 1995. aastal tegevusega alustanud Vestmanni eesmärk on ettevõtte kodulehe järgi metsa- ja põllumaale kestva väärtuse andmine ja looduse elu- ja liigirikkuse säilitamine ning parandamine. 

Maasse investeerimine on turvaline

Üheks riskivabamaks rahapaigutuse võimaluseks tänase majanduskasvu taustal on jätkuvalt investeeringud kinnisvarasse. Kinnisvara likviidsus on küll madal, kuid see-eest püsiv. Erinevaid kinnisvarainvesteeringute võimalusi otsides on mõttekas pilk eelkõige maa suunas pöörata. Maa ost on eriti sobiv juhul, kui soovitakse turvalist paigutust, kuid ei loodeta kiiret kasumit.  

“Vabadele ressurssidele turvalisi paigutusvõimalusi otsides tasub eelkõige muidugi kaaluda maa ostu, kuna maa hooldamiseks kuluv energia on väga minimaalne. Samas on läbikaalutud invetseeringuotsusega väärtuse kasv igati tõenäoline,” ütles LandEx OÜ kaasasutaja Jaan Seppingu

Kui aga maaostuks raha ei jagu, siis soovitab ta ühe võimalusena investeerida maasse näiteks läbi LandExi. 

Ka tavainimene saab investeerimise kaudu maaomanikuks hakata 

“Oluline on, et igal Eesti inimesel oleks võimalik maasse investeerida, see võimalus on tekkinud läbi LandExi. Samuti on oluline, et maa oleks hallatud jätkusuutlikult ja keskkonnasäästlikult.”  

Maad ise otse ostes tuleb arvestada, et tegemist on keerulise toiminguga. “See turg ei ole väga läbipaistev, samuti on raske eraisikul maad majandada ilma detailseid oskuseid omamata. Ise maahaldusfirma kliendiks hakates on summa, mida vaja läheb, väga suur, umbes 500 000 eurot.” 

Seppingu sõnul on Eestis näiteks võrreldes Lätiga päris palju keskmise suurusega kohalikul kapitalil baseeruvaid maainvestoreid. “Samuti on maainvesteeringutes sees Skype’i asutajate investeerimisfirma, samuti Pipedrive’i ja ka Wise’i (Transferwise’i) asutajad,” loetles Sepping. 

Eelmainitud ei jää aga kindlasti viimaseks, sest maasse investeerimise osas on tegemist turvalise varaklassiga, kuhu kõik investeerida võiksid. Seppingu kinnitusel saab läbi LandExi seda teha igaüks.  

LandExi kaudu investeerides peab vaid mõtlema, kas on hea investeering ja seejärel otsustama millal müüa. Sepping selgitas, et ilma LandExita olekski see majandamine ja õige abi leidmine ning kõik muu suureks probleemiks, mis pärsib inimeste suutlikkust maasse investeerida. 

Palju maksab Eesti maa?

Kuna viimase 20 aasta jooksul ei ole Eestis maade korralist hindamist läbi viidud, siis ei osanud Maa-ameti nõunik ja maade korralise hindamise projektijuht Veronika Ilsjan täpselt öelda, kui palju Eestis maksab. “Maa-amet viib järgmise maade korralise hindamise läbi 2022. aastal,” selgitas Ilsjan. 

Maa korraline hindamine on masshindamine, mille käigus leitakse kinnisvaratehingute ja maaga seotud andmete analüüsimisel statistiliste hindamismeetoditega igale maatükile turupõhine väärtus ehk maa maksustamishind.

Ilsjani sõnul on hetke parim teadmine Eesti maa väärtuse kohta 2018. aastal tehtud prognoosist, mis ütleb, et 2001. aasta maa korralise hindamise tulemuste järgi on kõikide maaüksuste maa maksustamishindade summa 3,9 miljardit eurot. 

“Hinnanguliselt on maa väärtus tõusnud 20 aastaga keskmiselt umbes seitse korda ehk kogusumma võiks jääda 25-30 miljardi euro vahele,” lausus Ilsjan.  Siinkohal tuleb arvestada, et maa korralisel hindamisel hinnatakse ainult maad, ei hinnata lisaks sellel kasvavat metsa või rajatud ehitisi. 

Siiski rõhutas ta, et tegemist on väga ligikaudsete arvutustega ja kolme aasta taguse prognoosiga. Uue hindamise metoodika testimine alles käib ja testhindamise tulemused peaksid valmima 2022. aasta alguseks. 

Kui on huvi investeerida maasse, siis tasub kindlasti vaadata üle Landexi poolt pakutavad võimalused. Landexil on käimas ka Fundwise kampaania, millega saad lähemalt tutvuda siin.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli head ideed raha kasvatamiseks oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kolm korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.