Metsavargus oli veel paarkümmend aastat tagasi Eestis nii igapäevane kuritegu, et paljud juhtumid ei ületanud isegi uudiskünnist. Puidu pärast enam kedagi maha ei lööda, kuid pätid pole kuhugi kadunud. Nad lihtsalt varjuvad libeda keele ja triiksärgi taha. Metsaäri pettustest ja skeemidest aitab aru saada metsandusekspert Mart Erik.
Keskkonnainspektsiooni andmetel on viimase kümne aastaga metsaõigusnormide rikkumiste arv vähenenud ligi poole võrra. Aga Eestis on umbes 100 000 metsaomanikku ja loomulikult on see ahvatlev petturitele, kes tahavad erinevate skeemide abil võõra metsaga majandada.
Tõsi, enam ei ole meie metsades mõnekümne aasta tagust kaost, kus metsavargad päise päeva ajal tegutsesid ja puitu varastasid. Küll aga pole kelmid ning kokkumängud kuhugi kadunud. Need on lihtsalt ajas muutunud.
Kuidas nad oskavad kärbseid pähe ajada
“Sageli on inimesel kuskil mingi väike osa metsa ja ühel hetkel hakatakse talle helistama ja kärbseid pähe ajama erinevate juttudega ning pressitakse infot nii kaua välja, kuni ta selle tohutu surve all müüb oma metsa väga odavalt maha,” tõi Erik näite ühest viimastel aastatel laiemalt levinud skeemist.
Üks udujutt on selline. Inimesele helistatakse ja öeldakse, et metsafirma on just praegu lähedal raiumas ning see on mugav võimalus ka tema mets kiirelt “ära teha”. Sel juhul pakutakse inimestele tavaliselt n-ö kiirhinda ning jäetakse mulje, et tegu on võta või jäta olukorraga.
Tavaliselt hakatakse inimest iga päev kõnedega “pommitama”. “Müügiinimene” teisel pool toru on väga hea ja sorava jutuga, ometi esitleb ta end tavaliselt vaid eesnimega. Sageli ei vasta tema firma nimi äriregistri omale.
Pettur tekitab kujutluspildi, justkui muutuks metsaomaniku vara kohe-kohe väärtusetuks, ja veenab, et praegu on viimane hetk müüa. “Petturid võivad vabalt helistada laupäeva õhtul kell üheksa, teha mingi hullumeelse pakkumise, survestada ja öelda, et juba esmaspäeva hommikul on notari juures aeg kinni pandud, kus siis inimesele makstakse kohe kätte 15 000 eurot. Tegelikult võib aga metsa väärtus olla kolm korda kõrgem.”
Lisaks kasutatakse skeemi, kus ootamatult hakkavad metsaomanikule helistama kahe või kolme metsafirma esindajad, kes teevad väga väikeste vahedega kõnedes mitu erinevat hinnapakkumist. Omanikule jäetakse mulje, et käib ülepakkumine. “Tegelikult võib tegu olla kelmusega, kus pakkujad teevad kokkumängu, istuvad samas kontoris, teinekord ka ühe laua taga, kuid esitlevad end erinevate OÜ-de nime alt,” tõi Erik näite.
Peamiselt võivad selliste pettuste ohvriks sattuda vanemaealised metsaomanikud, kes internetti ei kasuta ega oska tüütu helistaja kohta taustakontrolli teha.
Veel võivad ohvriks sattuda metsa pärinud inimesed, kellel ei pruugi olla suurt aimu sellest, mille nad pärinud on. “Võib-olla on nad seal metsas paar korda käinud, aga ega nad väga aru ei saa, mida või kui palju pärisid,” selgitas Erik. Seda, et metsaomanik ei oska oma metsa väärtust arvutada või hinnata selle seisukorda, ei saa tema sõnul ka pahaks panna, sest metsaomanik ei pea metsamajandamisest kohe kõike teadma.
