Oled veetnud rahutuid päevi ja mõelnud, kuidas pärandada lastele puhas ja liigirikas loodus? Maa tervisesse investeerimine pole sugugi nii keeruline, kui võiks arvata ja mis veelgi parem, selle pealt saab teenida. Võtmesõnaks on siin süsinikuprojekt.
21. sajandi üks peamisi ohte inimkonnale on kliimamuutused, mis on juba endaga kaasa toonud pöördumatud muutused Maa ökoloogilistes ja geoloogilistes süsteemides.
Kõige paremini tajume seda läbi ekstreemsete ilmastikuolude, metsatulekahjude arvu kasvus ja kõrbestumises. Palju on rõhutatud kasvuhoonegaaside vähendamist, et keskkonnale ja inimkonnale osaks saav kahju väheneks.
Üks lihtne moodus loodusesse panustamisel ja samal ajal oma varade kasvatamiseks on näiteks süsinikuprojekt, mille abil muutub metsast tulev süsinik rahaks.
“Tüüpilised maaga seonduvad projektid on taasmetsastamine ehk muu maa metsamaaks muutmine, regenereeriv põllumajandus ehk künda ei tohi, vaid tuleb kasutada vahekultuure jne. Ja parandatud metsamajandamine ehk pikem rotatsioon jne,” kirjeldas maainvesteeringute platvormi Landex kaasasutaja Jaan Sepping.
Neid erinevaid projektitüüpe arendatakse juurde läbi uute metodoloogiate sertifitseerimise. Ise projekti tegemine on kallis, seega kasutatakse projektiarendajaid.
Ka Eestisse on Seppingu sõnul tekkinud projektiarendusega seotud ettevõtteid. Näiteks põllumajanduses eAgronom, metsanduses Single Earth ja nii põllumajanduses kui ka metsanduses Project Spruce. “LandEx teeb koostööd Project Spruce’ga läbi mille on investoritel LandEx platvormis võimalik süsinikurahastuse näol investeerida keskkonda ja ka tootlust teenida,” selgitas Sepping.
Kuidas saad sina sellest osa?
Igaüks meist ei ole metsaomanik. Siiski saab planeedi säästmisesse panustada läbi maainvesteeringute platvormi, mis tegeleb muuhulgas ka süsinikprojekti arendamisega. Landexi boonus on see, et neil on ettevõttesisest oskusteavet süsinikuprojektide loomise kohta. Lisaks on neil ka juurdepääs süsinikdioksiidi rahastamisele.
Landex teeb koostööd vahendajate kaudu ja oluline on, et süsinikualane oskusteave annab võimaluse hankida maad, mis on keskendunud süsinikule ja mille tulust märkimisväärne osa tuleb süsinikdioksiidi rahastamisest. Just sellised maad on praegu alahinnatud, kuna turg ei arvesta süsiniku rahastamise potentsiaaliga.
Aastane tootlus 50 protsenti
Kõige lihtsam on sellest aru saada näite abil. Võtame mõne madala väärtusega Eesti karjamaa, millel asukoha tõttu on väga raske rentnikku leida. Karjamaa ise on väärt 3000 eurot hektar. Metsa uuendamisel, tänu süsiniku finantseerimisele on see tasuta, saab mitterahalise tasu kuni 2000 eurot hektarilt. Mets, mis sinna kasvab jääb maaomanikule.
Aasta pärast istutamist on olemas noor metsamaa, mille väärtus on juba umbes 4500 eurot hektarilt (2500 eurot maa ise ja 2000 euro eest istutamist/hooldust). Seega on selle maatüki tootlus ühe aasta jooksul olnud 50 protsenti.
Suurtegijad ostlevad süsinikuturul
Kuidas vähendavad aga oma süsinikutarbimist suured ettevõtted, kelle süsinikujalajälg on väga suur?
Üks sellistest ettevõtetest on kodumaine Bolt, mida tuntakse ka rahvusvaheliselt. Nad toetavad üle maailma erinevaid süsinikuheite tasakaalustamise projekte, mille tulemusel neutraliseerivad oma sõitudest tekkiva süsinikujalajälje. Tänu sellele on iga Bolti sõit Euroopas sada protsenti süsinikuneutraalne.
Sepping tõdes, et osad firmad vaatavad siiski vaid hinda ehk proovivad osta võimalikult odavaid süsinikukrediite. Teised näevad seda võimalusena teha endale ka marketingi, eelistades kohalikke projekte turgudel, kus nad toimetavad.
“Samuti eksisteerivad nö “superostjad”, kelle jaoks on süsinikuprojektide rahastamine ärimudeli osa ja nad proovivad leida huvitavaid projekte, mida rahastada lootuses, et need süsinikukrediidid, mis sellest järgnevate aastate ja aastakümnetega tekivad, toovad neile lisaks heale turundusele ka rahalist kasu süsinikukrediitide hindade kasvu näol,” kirjeldas Sepping.
Just sama kasvav grupp superostjaid, näiteks Microsoft, Shell või Shopify, on nõus maksma süsinikuvarade eest märkimisväärselt kümme kuni sada korda rohkem. Seda siiski vaid juhul, kui on kindel, et need täidavad oma lubaduse püüda süsinikku looduse mitmekesisust ohverdamata.
Kas õhul on piirkonniti erinev hind?
“Päris nii ei saa öelda, et Eesti õhk on kümme korda kallim kui Aafrika oma, kuid süsinikuprojektidel on üle maailma üle sajakordne hinnaerinevus,” osutas Sepping. Hind kujuneb sellel veel arenemisjärgus turul välja puhtalt nõudluse-pakkumise suhtena.
Kui mõni projekt on eriti hea turuväärtusega (nii asukoha kui tegevuse osas), on selle eest võimalik küsida ka palju kõrgemat hinda iga seotud CO2 tonni eest. Nii võibki tegelikult öelda, et õhk on mõnes kohas tõesti kallim.
Kui on huvi investeerida maasse, siis tasub kindlasti vaadata üle Landexi poolt pakutavad võimalused. Landexil on käimas ka Fundwise kampaania, millega saad lähemalt tutvuda siin.
