Maainvesteeringute blogi

EKSPERDI VEERG Mart Erik selgitab, millal ja miks saab metsast looduskaitsealune maa

Lendorava pesapaik muutub automaatselt looduskaitsealuseks maaks.Foto: Shutterstock

Looduskaitse ja bioloogiline mitmekesisus on viimastel aastatel olnud sama sage teema kui see, kas suvi tuleb soe ja talv lumine. Aga kas me üldse teame, mida need mõisted tähendavad? Eesti metsas aitab orienteeruda kogenud metsakasvataja Mart Erik ja sarja esimeses osas saame teada, millal ja miks võib muutuda üks või teine metsaosa selliseks, et see näiteks kaitse alla võtta.

“Eestimaa mullastik ja selle veerežiim on väga varieeruv. Seetõttu on ka mets erineva liigilise kooslusega. Lisaks on märgilise tähtsusega metsa vanus. Kõik need karakteristikud annavad igale metsa osale ehk metsaeraldusele tema näo ja tunnused. Need on olud, kus üks või teine loom või lind või ka taimestik elada saab,” rääkis Erik.

Kui rääkida erinevatest metsadest, siis tõi ta näiteks, et mets võib olla 30-aastane kaasik või 60 aastat tagasi istutatud kuusik. Mets on ka see, mis on looduslikult ise mõne mahajäetud heinamaa peale kasvanud. “Igas neist elavad erinevad samblad, samblikud, seened, putukad, linnud ja loomad.” 

Eestis asub keskmiste riikide hulgas

Eesti on küll väike riik, aga paigutub metsa pindala järgi maailma riikide seas keskmiste hulka. Sellega on Eesti maailma ligi kahesaja riigi seas 99. kohal. Metsamaa moodustab veidi üle poole Eesti maismaast ehk 2,3 miljonit hektarit. Metsasus ehk metsadena käsitletava ala osakaal võib ulatuda aga lausa 61 protsendini.

Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuu enamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Peamised puuliigid Eesti metsades on kuusk ja mänd, kask, harilik haab ja lepp. 

Eesti metsad on suhteliselt liigirikkad, kuna suur osa metsamaast on olnud loodusliku tekkega. Samas on meil inimtegevusest puutumata vana metsa Eriku sõnul vaid mõni protsent.
“Teise maailmasõja järel suurenes suhteliselt lühikese aja, 10…15 aasta jooksul Eestimaa metsa pindala peaaegu kaks korda. Seda just mahajäetud põllu-, heina- ja karjamaade arvelt,” selgitas ta. Seetõttu on eriti just tagastatud eramaadel samuti suhteliselt lühikese aja jooksul saanud palju metsa raieküpseks. Just sel põhjusel ka raiutakse praegusel ajal suhteliselt palju.

Väidetavalt on viimaste kümnenditega Eestis metsalindude arvukus kahanenud, kuid samas on suurenenud nende lindude arv, kes elavad noortes ja hooldamata metsades. Lisaks leidub Eesti metsades mitmeid looduskaitsealuseid liike, mis vajavad eluks erilisi tingimusi. 

Eestimaal on majanduslike piirangutega metsi ligi 27 protsenti kogupindalast, millest rangelt kaitstavaid metsi on 345,7 tuhat hektarit ehk 14,9 protsenti. Riigile kuuluvast metsast on range kaitse all 28,1 protsenti, mis on üks Euroopa suurimaid näitajaid.

Lendorav vajab vana “mädanenud” puud

Just nende kaitsealuste liikide tõttu on mõned metsaeraldused Eriku sõnul üsna haruldased. “Võtame näiteks lendorava elupaiga. Tema saab elada sellistes metsades, kus kasvab vana haaba, mis on juba seest mädanenud. Ta elab puuõõnsustes.” Lisaks peab selles metsas olema ka pisut nooremaid kuuski, kus lendorav liikuda saab.

Metsas, kus leidub puuõõnsusi pesa tegemiseks, saab elada ka näiteks kakk. 

Nii ongi igal eripaigal Eriku sõnul mingisugune erisus, mis on sobilik teatud lindude, loomade, putukate ja seente eluks. “Võsalinnud ei ela männikus. Tema elab võsas, kus on hästi tihe.” 

Mida haruldasem on metsa kooslus, seda suurem on ka tõenäosus seal mõnd harvaesinevat liiki kohata. 

Ka metsmaasikad ja liblikad vajavad oma kohta

Laialt on levinud arvamus, et ökosüsteemid on ainult vanades põlismetsades ning kõik nooremad metsad on suhteliselt väheväärtuslikud elupaigad. See ei ole Eriku sõnul aga õige. Näiteks ilmuvad raiesmikule metsmaasikad ja erinevad õistaimed. Mõne aasta möödudes kasvavad seal juba vaarikad. Need taimed omakorda meelitavad kohale liblikaid. 

Kui metsataimestik hakkab peale kasvama, siis ei jätku metsmaasikatele enam piisavalt valgust, et edasi kasvada. Nii kaovad metsmaasikad sellest kohast sootuks ja hiljem asendavad neid näiteks mustikad või pohlad.

“Oletame, et sinna on istutatud või ise hakanud kasvama noor kuusik, siis mingil hetkel hakkab seal kasvama ka kuuseriisikas, mis armastab elukohana suhteliselt noort metsa,” rääkis Erik. Kui aga mets muutub tihedamaks ja vanemaks, siis kaob kuuseriisikas sealt ära ja asemele tulevad teised seened. “Mets muutub ajas kogu aeg. Igal ajajärgul on erinev elustik.” 


Kuna mets on ajas muutuv kooslus, võibki juhtuda, et ühel hetkel ja täpsete tingimustega muutub sealne elustik haruldaseks. Samas võib juhtuda ka vastupidi ja haruldased elanikud kaduda metsast sootuks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli head ideed raha kasvatamiseks oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kolm korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.